Signe Järvi (44) silmis on kurbus, hooti tema hääl väriseb veidi. “Olen terve elu elanud pojata… Seda ei ole keegi küsinud, mida mina tunnen,” sõnab Signe, kes on viimased seitse aastat töötanud puuetega inimestega.

Signe valmistab tänagi ette üht heategevusüritust, mis toimub aasta lõpul Puuetega Inimeste Kojas.
“Miks ma tahan praegu palju armastust ja soojust teistele jagada — elan nii oma valu välja,” selgitab Signe ajakirjale Kroonika antud intervjuus ning tõdeb, et on nüüdseks meheikka sirgunud poja Richardiga (21) saanud pikemalt kohtuda ja rääkida vaid korra, mõne aasta eest tenniselaagris.

“Mul on tegelikult väga valus sellepärast, mis juhtus. Olen seda kakskümmend aastat endas peitnud.”

Seni on aastatetagust peretragöödiat valgustanud oma intervjuudes põgusalt vaid Raivo (55). Mees rääkis paar aastat tagasi, et temast sai üleöö üksikisa. Raivo ja Signe kolisid lahku: naine jäi Richardiga elama Mustamäe korterisse, mille naaberkorteri elanik andis Raivole teada, et laps on kogu aeg üksi.

“Kui laps on üksi ja räpane, ei ole ju muud varianti. Pidin ta endale võtma,” on Raivo öelnud.

Miks Raivo lapse tookord ära viis?

"Ta arvaski, et laps on üksi kodus," seletab Signe ning jätkab, "mina läksin korraks välja ja naaber oli vahepeal helistanud, et laps on üksi kodus. Tegelikult sõbranna vaatas last. Aga siis Raivo lihtsalt tuli, võttis lapse ja läks.

Olime enne seda poisiga pikalt haiglas olnud — tal oli keskkõrvapõletik. Olime kuid magamata. Nii laps kui ka mina. See oli väga raske aeg, mul oli ka sünnitusjärgne depressioon. Kui Raivo ta ära viis, oli periood, kus poiss hakkas jälle korralikult magama jääma. Olin tegelikult ka üksinda, kui sünnitasin. Raivo oli sel ajal Kanadas. Tal on seal sugulased.

Miks ta just siis Kanadasse sõitis?

See oli esimene võimalus, kus teda üldse lasti välismaale. Varem need, kes määrasid, kes sõidab, kes mitte, kartsid, et äkki läheb pagulusse. Võib-olla see ei ole õige versioon, aga minu arust see oli nii. Ma olin kaks nädalat lapsega üksi. Siis ta tuli Kanadast tagasi. Olime lapsega veel haiglas, sest ta sai keskkõrvapõletiku kohe pärast seda, kui oli sündinud.

Sõbranna, kes poissi valvas, ei saanud midagi teha?

See oli ikkagi Raivo korter ja sõbranna ei saanud midagi teha — Raivo võttis ta lihtsalt kaasa. Poiss oli siis nelja- ja poolekuune, aga võis olla ka juba viiekuune.