Margit Tätte Vilsandi saarevahi ametist: see pole unistuste amet
Margit Tätte rääkis “Pealtnägijale”, et on nüüdseks pimeduse ja üksindusega Vilsandil täiesti harjunud. Harjumine ei tulnud aga üleöö ja kiirelt.
“Armastus saare vastu on ajaga tulnud,” rääkis Margit, et kui Jaan teda alguses Vilsandile tõi, siis naisele seal eriti ei meeldinud. Samuti kartis naine alguses üksindus ja pimedust. Ta rääkis, et sulges alati ööseks uksed ning pani tuled põlema — tänasel päeval Margit uksi ei lukusta ning naudib pimedust. “See on hea tunne, kui sa oled siin pimedas, elekter läheb ka veel ära…”
Kui esilagu plaanisid Tätted, et mees ja naine kordagi kaheaastase reisi jooksul ei kohtu, siis sellest otsusest taandusid mõlemad üsna ruttu. Juba samal päeval, kui Jaan merele läks, otsustas Margit, et sõidab ühe etapi Nordeal kaasa. Üsna pea sõidabki Margit Dominikaanidele ning liitub Nordea meeskonnaga.
Praegu suhtlevad Tätted telefoni- ja kirjateel. Margiti sõnul on telefonikõned üsna pealiskaudsed, kirjade sisu on sügavam.
Oma suhte kohta rääkis Margit Tätte, et see on ajaga järjest paremaks läinud. “Meie suhe ei olnud üle mõistuse kirglik või hulluksajav,” meenutas Margit üle kahekümne aasta tagust aega. Nüüdseks on abielu aga märksa kirglikum ning isegi pideva koosolemise puudumine seda ei mõjuta. “Sa tajud, et teine on olemas ja kui tähtis on lähedane hing,” on Margit Jaanis ära tundnud oma hingesugulase.
