“Kui olin natuke üle aasta lapsega kodus olnud, tundsin, et olen muutumas anekdootidest pärit näägutavaks koduperenaiseks. Ma ei taha midagi öelda kellegi teise kohta, aga enda puhul sain aru, et pikalt lapsega kodus olemine ei ole päris see, mis mulle elustiilina sobiks. Kuna emapuhkuse ajal koosneb enamik sõprusringkonnast beebimammadest ja enamik juttegi keerleb ümber laste, hakkasin tundma, et lisaks on mulle vaja midagi arendavat. Hakkasin vaikselt iseennast kaotama. Kui olin juba mitu õhtut järjest sihitult ringi käinud ja kilode kaupa raamatuid läbi lugenud, andis ka abikaasa märku, et kas ma ei tahaks näiteks tööle tagasi minna. Lapsega olime rutiini paika saanud, ta magas kenasti ja mulle hakkas tekkima jõudeaega.

Nii ma otsisingi endale kodust tööd, et äkki on võimalik mõni artikkel kirjutada või midagi toimetada. Õnneks oli mul ka üks vabama graafikuga sõbranna, kes sai mul päevasel ajal külas käia ja kellega oli võimalik maailma asju arutada. Ometi tundsin, et sellest kõigest ei piisa mu enda arenguks. Kui siis ühel päeval töö juurest helistati ja uuriti, millal mul on plaan tagasi tulla, leidsin, et on aeg midagi muuta. Heaks eeskujuks oli mulle ka üks noor naine, kes hiljuti oma väikse lapse kõrvalt uuesti ülikooli läks. Mõistsin, et kui tema suudab oma era- ja koolielu niivõrd hästi tasakaalustada, et laps ei kannataks, suudan seda kindlasti ka mina.

Olen vahel mõelnud, et huvitav, kas see on nn vanalt lapse saamise teema, et ema kipub tööle tagasi. Võimalik, et kui saada laps noorelt, ei olda veel teadlik sellest, millist vaheldust võib pakkuda töö, millist adrenaliini, tunnustust ja eneseteostust. Ma ei taha kõlada karjääri-inimesena, aga mulle näib, et tööle tagasi kippumine on seotud sellega, et sul jäi kuskile midagi väga olulist maha, mida sa soovid jätkata. Noorel inimesel veel neid sidemeid ei ole, tal on ehk kergem uuesti alustada. Kui aga tahad ka edaspidi osaleda oma pere ülalpidamises, tasub hoolega vaagida, kui pikaks ajaks sa koju jääd — mida kauemaks, seda tõenäolisem, et tööandja võib hakata su väärtust unustama.

Lapsega kodus olles olen õppinud palju sellist, mis mulle kindlasti ka tööl kasuks tuleb, näiteks kannatlikkust. Kui aga mõelda naiste peale, kes seisavad valiku ees, kas jätkata karjääri või jääda koduhaldjaks, soovitan neil kuulata oma sisetunnet ja talitada selle järgi. Sest laps on õnnelik vaid siis, kui tema ema on õnnelik.”

Kui karjäärinaine otsustab lapsega koju jääda, toimub ta elus väga suur muutus. Marie Claire uuris, mida tunnevad naised, kes on otsustanud end beebile pühendada ja karjääriredeli mõneks ajaks kõrvale lükata.

Loe lisaks: