Enesetapu sooritanu seda võimalusel teist korda ilmselt ette ei võtaks
Aimasin kohe, et kui ma selle jutuga avalikult välja tulen, peetakse mind Eestis kindlasti hulluks. Ainus, mida eestlane selle tundliku teema puhul aga tähele ei pane, on kurb fakt, et meie rahvas on enesetappude poolest maailmas esireas. Kui mul õnnestub oma looga päästa kas või üks inimene — olen ma suutnud maailma paremaks muuta.
Leukeemia käes kannatava äia põetamine oli minu elu üks kurvemaid, aga ka
jubedamaid hetki. Näha päevast päeva luukereks muutunud inimvaret, kes ei suuda kõndida, süüa ega rääkida. Seda enam, kui see inimene on sinu perekond. Seda olukorda sõnadesse panna on üsna võimatu ja ilmselt ei mõista mind paljud enne, kui nad on midagi taolist omal nahal üle elanud. Viimasel ajal olen mõelnud palju vapratele emadele ja isadele, kes põetavad näiteks vähki
põdevaid lapsi. Kui tugev peab olema inimese närvisüsteem, et sellises olukorras käia veel ka tööl ja elada igapäevast elu.
Enesetapumõtted võivad tulla meil kõigil. Suur osa meist lihtsalt ei katseta seda omal nahal. Need võivad tekkida ükskõik millest. Inimeste tunded ja närvisüsteem on nii erinevad, et olukord, mis tundub ühele naeruväärne, võib olla teisele maailma lõpp. Pime ja külm kliima süvendab olukorda veelgi. Sinna otsa veel Eestis lokkav tööpuudus, lahutused, üksindus ning rahaprobleemid muudavad inimese vahel maailma vastu ükskõikseks. Milles siis veel peitub elu mõte kui mitte armastuses, majanduslikus turvatundes ja tervises?
Eelmise aasta talvel sooritas enesetapu Briti üks andekamaid moekunstnikke Alexander McQueen, kes oli kogu oma elu unistanud ametist ja positsioonist, mille ta raske tööga lõpuks saavutanud oli. McQueeni otsus endalt elu võtta põhines lähedaste sõnul ema surmas ning McQueeni armastatu otsuses kolida Austraaliasse. Nii mõnigi meist võib siinkohal arvata, et McQueen oli nõrk mees. Ometi oli tal jõudu elus saavutada rohkem kui paljudel meist. Ainus, mida ma nüüd omast käest tean, on see, et ühel hetkel saabub stress ja kurnatus ning me oleme järsku nurka surutud seisus. Ka mina olin jaanuari alguses üleväsinud ja hirmul. Pärast jõule saabub aasta depressiivseim aeg.
Minu äi nägi nii kohutav välja, et ma ei julgenud isegi tema voodi kõrval enam istuda. Tema seisund viis mu endast välja, eriti just öösiti. Pealegi tundub surm alati nii ebaõiglane ja jube. Ilmselt üleväsimusest ja närvipingest ei anna inimene endale vahel enam aru. Ühel õhtul võtsin ma endale sisse pool purki vaaliumi. Kui te küsiksite nüüd miks, siis sellele vastata ma ei oska. Ma ei tea, miks. Minu õnn oli see, et abikaasa nägi mu tegu pealt ning suutis õigel ajal aidata. Kui ma haiglas silmad lahti tegin, oli mul surmahirm. Ma tahtsin järsku nii väga elada.
Nüüd tänan ma jumalat, et ei võtnud endalt elu ühe emotsiooni ajel. Ometi just emotsiooni ajel teeme me kõik oma elu suuremad otsused. Minu surivoodil lamava äia üheks suurimaks sooviks oli iga päev: “Ma tahan elada!” Kui kerge on seda käest ära anda ja kui raske ühel hetkel tagasi saada.
Pärast oma kurba kogemust olen veendunud, et üle poole enesetapu sooritanud inimestest ei prooviks teist võimalust saades seda enam mitte kunagi. Mina usun, et kui Alexander McQueenil oleks võimalus oma elu tagasi keerata, tahaks ta edasi elada.
Aga kui paljudel meist on õnne tagasi tulla?
Mina ei korda oma tegu igal juhul enam iialgi. Ma olen nii õnnelik, et olen täna olemas! Sellest pääsemine oli nagu uuestisünd!
Ometi tahan ma teile, kallid lugejaid, öelda, et enesetapumõtted ei ole tabu! Otsus alla anda ei tähenda seda, et oleksite hull või sotsiaalne erak. Need on hetked, mis võivad hirmutada meist igaühte. Ainus, mida ma tahan teile südamele panna on see, et ärge tehke elu suuri otsuseid emotsiooni ajendil. Emotsioon on tihti meie suurim sõber, aga ka suurim vaenlane!
Üksindus, raskused, haigused, tööpuudus ja kõik muu tülgastav eksisteerib igal pool maailmas. Muresid ja raskusi on nii palju. Mind ennast aitab vahel mõtlemine, et ma ei ole nendega üksi. Et kevad ja päike toovad uued tuuled ning tagasi vaadates tundub võimatu võimalikuna.
Tahan teile kõigile soovida jõudu pikas Eestimaa talves hakkama saada! Pole olemas halba ilma heata. Raskused on lihtsalt üks elu osa.
