6 ettekäänet, miks unistus jääbki unistuseks
1. Teadmatus
Teadmatus võib tähistada ka lihtsalt laiskust. Väga paljudel polegi mingit unistust, mingisugust ristiretke, mida ette võtta. Ja enne ka vaevalt liigutama hakatakse, kui midagi teravat istmikku ei torgi. Kasutades Timothy Ferrise raamatu “4-tunnine töönädal” autori sõnu, vaevab sageli neid inimesi PPS ehk põnevuse puudumise sündroom.
2. Soovimatus või kartus võtta enda eest vastutust
Lihtsam on arvata, et valitsus, ettevõte, naabrimees või keegi neljas peab meile midagi garanteerima ja et heaolu sõltub nendest. See, milles viibid ja mida teed, on sinu enda valik ja vastutus. Kui sa enda eest vastust võtta ei julge, ei saa sa kunagi ka vabaks inimeseks selle kõige laiemas tähenduses.
3. Eneseusalduse puudumine
Eneseusaldust tirivad all meie kaasinimesed. Kuidas neid ära tunda? Väga lihtsalt — nendega kohtudes sinu energiatase langeb, mitte ei tõuse, nendega kohtumine ei tõsta sind kõrgemale, ei innusta. Need on elukriitikud, kes ise midagi märkimisväärset peale teiste kritiseerimise ei tee. Nad teevad seda seetõttu, et neist enestes pole piisavalt julgust.
4. Puuduvad oskused ja kogemused
Millegagi alustades ei saagi eriti teadmisi ja oskusi, kogemustest rääkimata, olla. Kogu vajalik pagas tuleb tegutsemise käigus. Nõnda õpib kõige kiiremini ja nii see tegelikult olema peakski.
5. Pole raha ega aega
Mul pole piisavalt raha,et oma unistuse poole esimene samm astuda. Tugev argument iseenesest. Inimloomuses on tegeleda lihtsate ning tuttavate asjadega, mille peale enamus ajast ja ka rahast lähebki — päevast päeva korduvad asendustegevused, mis pikas perspektiivis mingit väärtust su ellu ei too. Ja kui sa iseendale väärtus luua ei suuda, ei loo sa seda ka kellelegi teisele.
6. Teekond unistuseni tundub liiga pikk
Dilemma ehk ahvatlus oma teekond pooleli jätta, kuna kiiret tulu on kusagilt mujalt võimalik väiksema vaevaga saada. Nõrkuse hetked tulevad koos tagasilöökidega. Iga takistus on kas hoiatava või kasvatava iseloomuga. Selle, kummaga parajasti tegu on, tunneme me ise ära, keegi teine seda meile ette öelda ei saa. Kui unistus oleks kättesaadav päeva-paariga või isegi aastaga, tegeleksid kõik inimesed oma unistustega. Tuleb olla järjepidev.
