Mida teha, kui rahalised raskused ja võlad kimbutavad?
- Alustuseks tuleks üle vaadata oma pere-eelarve või kui seda veel pole, tuleks pere-eelarve kindlasti koostada, et saada täpne ülevaade oma tuludest ja kuludest ning leida võimalusi säästmiseks. Kindlasti tasub eelarvet tehes tulevikku vaadata ja mõelda, millised muudatused sissetulekutes võivad ees oodata. Vastavalt sellele saad järgnevate kuude jaoks koostada range eelarve, kus tulud ja kulud peaksid saama tasakaalu.
- Kui sul on võetud mõni laen — olgu siis eluaseme- või tarbimislaen — ja näed, et lähikuudel võib selle tagasimaksmisega probleeme tekkida, võta kohe ühendust laenuandjaga. Kindlasti ei tohi venitada ja laenu võlgnevusse lasta! Laenuandja poole pöördudes selgita oma olukorda ja uuri, millised oleksid võimalikud lahendusvariandid. Sulle võidakse pakkuda näiteks maksepuhkust või igakuise laenumakse vähendamist koos laenu tagasimaksmise aja pikendamisega. Enne ükskõik millise lahenduse kasuks otsustamist püüa analüüsida, mida see sulle tegelikult tähendab. Missugused lepingumuudatused sind ootavad, missuguseid kulutusi see kaasa toob?
Näiteks laenuperioodi pikendamisel väheneb küll igakuine kuumakse, kuid kokkuvõttes maksad laenuandjale rohkem intressi. Maksepuhkuse vormistamisel tasub teada, et enamasti antakse see kuni kuueks kuuks ning reeglina laenu põhiosale — intresse tuleb aga edasi maksta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ühe laenulepingu tingimuse muutmine võib kaasa tuua ka mõne teise laenulepingu tingimuse muutmise — näiteks võib pank seada maksepuhkuse andmise eelduseks sinu riskimarginaali tõstmise.
- Kindlasti ei tohiks ajutiste rahaliste raskuste leevendamiseks võtta ülikõrge intressiga SMS-laenu. Laenates kuuks ajaks 200 eurot, võib tunduda tagasi makstav 250 eurot mitte väga suure summana, kuid kui arvutada, kui suur on sellise laenu intress aasta baasil, on tulemuseks 300%.
Viimase aasta jooksul on 42% eestimaalastest kogenud olukorda, kus nende sissetulek ei kata täielikult kulutusi, selgub uuringust „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“. Kui tulud ei katnud kulusid, oli uuringus küsitletute seas kaheks peamiseks käitumisviisiks kulude vähendamine (39%) ja laenamine perelt või sõpradelt (31%). Üheksa protsenti vastanuist aga kasutas rahanappusesse jäädes krediitkaarti, et arvete ja toidu eest maksta.
Seejuures ei ole ajutistesse rahalistesse raskustesse sattujad mitte ainult väikese sissetulekuga inimesed. Uuring näitas, et olukordi, kus kulutused ületasid sissetulekut, tuli ette 36% vastanuist, kelle netosissetulek pereliikme kohta oli üle 7500 krooni kuus.
Kuigi rahalistesse raskustesse sattumise üks põhjus võib olla majanduskriis ja selle mõjud näiteks tööhõivele, siis ei saa mainimata jätta ka inimeste harjumatust või oskamatust oma rahaasju pikemaajaliselt ette planeerida. Uuringu põhjal ei sea endale pikemaid rahalisi eesmärke 60% küsitletutest ning kõige levinum planeerimisperiood on üks kuu ehk palgapäevast palgapäevani.
Allikas: minuraha.ee
