Töötus ja rahapuudus panevad suhte proovile
„Ei tahaks küll, et teist korda peaksin samas situatsioonis olema,“ tunnistab Kristel täna. „Me jäime küll kokku ja nüüd on kõik taas korras, aga vahepeal läksid asjad ikka üsna keeruliseks.“
Vahetult enne kriisi hakkas Marko elu viltu vedama. Tema ettevõttel tekkisid rahaprobleemid ja firma päästmiseks võttis Marko pangalt laenu. Mõned kuud hiljem oli ettevõte pingutustest hoolimata pankrotis ja Marko tühjade kätega töötu, kel kukil miljonitesse kroonidesse ulatuv pangalaen, mis nõudis igas kuus tuhandetes kroonides sissemakseid.
„Ma ei osanud üldist pilti vaadata,“ tunnistab Marko täna, et pangalaenu võtmine polnud ehk kõige arukam otsus. „Oma asja päästes teed teinekord lolle otsuseid.“
Tagantjärele hädaldamine enam aga ei aidanud — tööd ei olnud, raha pangalaenu maksmiseks ka mitte. Samal ajal hakati kriisi tõttu Kristeli palka pidevalt vähendama, mis tegi pere-eelarve veelgi pingelisemaks. Loobuda tuli autost, väljas söömisest, reisimisest, kontsertidest, teatrist ja muust meelelahutusest.
„Lõpuks hoidsime kokku kõige pealt. Sööma ikka peab, aga terve selle aasta jooksul ei ostnud ma endale peaaegu üldse mingeid riideid ja toidupoes lugesin igat senti,“ meenutab Kristel. „Hea, et Markole olime enne krahhi just uusi rõivaid soetanud. Õnneks ei pidanud me vähemalt midagi maha müüma. Kodumasinad ja kodu ise jäi alles.“
Marko vanemad aitasid tasuda pangalaenu ning Markole otsiti pidevalt tegevust, mis teda kodust välja viiks. Näiteks tegi ta sugulaste juures remonti, aga masendust see eemal ei hoidnud. Marko tõmbus endasse, see aga ärritas Kristelit, kes ei saanud aru, miks Marko temaga ei räägi. Lisaks kõigele tuli talv — külm ja pimedus aga võimendasid veelgi niigi rasket olukorda.
„Mina olin pidevalt vihane, sest ma arvasin, et Marko on süüdi. Sai öeldud igasuguseid asju, Marko kogu aeg vabandas, aga mina ei näinud, et ma oleksin üldse süüdlane,“ täiendab Kristel. „Marko saatis pidevalt CV-d laiali, aga mina leidsin, et see on mõttetu ja tuleks tutvusi kasutada. Markol oli jälle ebamugav tuttavatelt tööd küsida.“
Asjad hakkasid paranema umbes aasta pärast seda, kui Marko oli töötuks jäänud. Kaasa aitas sellele uue töö leidmine, mis kergitas Marko eneseusku ja tõi paari eelarvele taas kergemad päevad. Tagantjärele hindavad nad seda perioodi oma suhte tugevaimaks proovikiviks, kuigi teistele nad pigem sellist suhteproovi ei soovitaks.
„Kui asjad lähevad käest ära, siis mina soovitaksin võtta suhtes samm tagasi,“ pakub Marko välja teistele, kes samasuguses olukorras on. „Üritage asju distantsilt vaadata ja mõelda, mida milleks vaja on. Kui partner kaotab töö, tuleb olla väga kannatlik. Tuleks muidugi enda peas ka läbi mõelda, kas selle teise inimese pärast tasub olla kannatlik.“ Veel soovitab Marko hoida rutiini ja usub, et rütmi hoidmine tasub ära. Kristeli ja Marko peres jaotati ümber kodutööde tegemise kord, Marko hakkas Kristelit hommikuti tööle viima ja samuti käis tihti trennis.
„Ma ei kujutaks ette, et ma istuksin kolm kuud ainult kodus ja üldse välja ei läheks,“ ütleb Marko. „See võib kindlasti hulluks ajada. Tuleks minna inimeste sekka, olla teistega koos. Leida endale tegevust ja hoida rutiini.“
„Tülid tuleb kohe lahendada,“ täiendab Marko sõnu Kristel. „Muidu need vaid kuhjuvad, kuni plahvatades võib juba olla hilja. Ja muidugi tuleb olla kannatlik ja oma partnerit raskel hetkel toetada ning innustada tööotsimist mitte pooleli jätma.“
