Redist võib külvata kaks korda

Miks on nii, et redist soovitatakse külvata kevadel vara või siis suve teisel poolel? Põhjus on selles, et redis on looduslikult tegelikult lühipäevataim ja selleks, et tema juurikad saaksid valmida, peaks suvel päeva pikkust lühendama.

Nii tehakse aiandites krüsanteemide ja jõulutähtedega — päev lõpetatakse taime jaoks varem ja taimed kaetakse päeva teisel poolel musta kilevaibaga. Kõik selle nimel, et saada soovitud ajal kauneid õisi.

Redist peetakse aedrõika teisendiks. Sageli käsitletakse ühte ja sama sorti kord redise-, kord aedrõikasordina. Osa seemnefirmasid lahterdab rõigasteks need sordid, mida saab sügisel teist korda külvata ja mis on suuremad. Enamasti kaaluvad redised paarikümne grammi ringis, kuid leidub ka selliseid rediseid, mille kaal võib ulatuda kiloni.

Euroopas süüakse redist värskelt või toorsalatina, Aasia köögis aga kasutatakse marineerituna ja ka küpsetatuna. Samuti tarvitatakse Aasia köögis rohelise salati valmistamiseks redise noori lehti.

Uued varajased sordid

“Read Meat” on põnev uudissort, kelle eriskummaline välimus kajastub nimes. See redis on seest lillakaspunane ja pealt rohekasvalge, väga hea maitsega ja hea kaunistusteks kasutada. Seemnest kuni parajate juurikate valmimiseni kulub 50–60 päeva. “French Breakfast” on samuti hea ja maitsev varajane sort, tema juurikad on piklikud.

Varajane on ka redis “Sniežka”. Tema kasvuaeg on 30–35 päeva, ümarad, pealt ja seest valged viljad on hea maitsega ning mahlased. Kevadel saagi saamiseks tuleks seemet külvata aprillis, sügiseseks saagiks augusti teisel poolel.

Kes ei taha valget ümmargust redist, võib eelistada pikergust sorti “Icicle”. Kasvuaeg on sama ja teda võib külvata nii kevadel kui ka sügisel.

Allikas: Linnaleht