Öeldakse, et ei ole võimalik klassifitseerida miljoneid maailmas elavaid
inimesi kõigest nelja tüüpi, ometi jagas suur looja inimkonna vaid kaheks.
Põhimustrid on absoluutsed, nii nagu fundamentaalsed naiselikud/mehelikud
omadused, kuigi variatsioone on neis arvatavasti niisama palju kui on
maailmas inimesi.
Meist igaühes on üks või enam elementi ülejäänud kolmest,
aga arhetüübi mõistmine on võtmeks iseenesest ja teistest arusaamisel.
Need klassifikatsioonid näitavad, kuidas inimene loodusesse sobitub.
Inimlikud värvimustrid on looduses esinevate värvide peegeldus ja pidev
värvimäng näitab meile suurepäraseid värve ja harmooniaid, mis pidevalt
muutuvad.
Me sõltume oma keskkonna värvisignaalidest, et orienteeruda.
Näiteks teavad inimesed paljudes maailma paikades, kui puulehtede värv
muutub kuldseks, punaseks ja pruuniks, ning kui lehed kukuvad puudelt maha,
et looduse tsükkel on lõppemas.
Me valmistume looduse langemiseks talveunne
ja hakkame enesesse tõmbuma.
Kõik on korras, kui see juhtub oktoobris ja
novembris, aga kujutage ette, kui häiriv see oleks, kui see toimuks juunis?
Me sõltume looduses valitsevast korrast rohkem, kui me seda endale ette
kujutame.
Need mudelid on loodusele igiomased ning see paistab välja erineval moel:
näiteks määratleb valgusemäng üheainsa päeva jooksul ära meie meeleolu -
päikesetõusul, keskpäeval, loojangul ja öösel.
Kõige silmatorkavam looduse
värvide mäng toimub neljal erineval aastaajal ja kuigi see ei ole kõikjal
ühesugune, on tsükkel siiski kõikjal äratuntav.
Oluline on mõista, et kõiki nelja isiksusetüüpi esineb kõikjal maailmas, aga
grupp 3 domineerib Austraalia, Uus-Meremaa, Ameerika ja Aafrika
pärismaalaste hulgas ja enamuses Euroopas, samas kui neljas tüüp on
iseloomulik idamaadele ja osale Lähis-Idast.
Esimene tüüp on iseäranis
levinud Skandinaavias.
Teise tüübi inimesi ei ole palju ja kummalisel kombel
leidub neid kõige rohkem Norras.