Ole edukas — vaata peeglisse ja õpi end kiitma

Tegelikult pole meil kombeks ennast kiita. Juba lapsest saadik oleme harjunud sellist käitumist inetuks ja ebaviisakaks pidama. Aga asjata! Oskus iseendast hästi rääkida on lausa hädavajalik. See annab inimesele sisemise rõõmu, tunde, et ollakse rahus iseendaga ja kogu oma eluga.

Kui ise ennast ei kiida, ei kiida ka keegi teine. Kui vaikida oma teenetest ja väärtustest, kartes teenida teiste silmis kiitleja mainet, siis juba probleemidest puudust ei tule.

Niisiis, kui ennast ei kiida…

 

• … näed ka kehvem välja.  Rahulolu oma välimusega peegeldub inimese miimikas. Miimika aga fikseerub aja jooksul. Vaata mõnda üle 35-40-aastast naist. Saad kohe aru, kes on enesega rahul, kes mitte.
• … pole kellegagi ka sõbrustada.    Enesekindlus, edukus ning eneseväärikuse tunnetamine on sageli sõpruse aluseks. Sellise inimesega suhelda on palju meeldivam kui sellega, kes ise endale ei meeldi.
• ... oled sagedamini haige.    Sotsiaalpsühholoogid on tõestanud, et enda ja oma edu üle uhked olevad inimesed on reeglina palju tervemad.
• ... ei saa vältida emotsionaalseid häireid. Pole üldsegi oluline, miks tuju on halb. Enamasti on see seotud madala enesehinnanguga. Kui iseennast ei toeta, läheb veelgi halvemaks.
• ...  jääd alati rahulolematuks oma tööga.    Et end teostada, tuleb selle poole püüelda. Ning mitte üksnes seesmiselt (teades, et oled seda väärt), vaid ka väliselt (osates end esitada positiivses valguses).
• ... ei kohta ka printsi valgel hobusel.    Mis siin veel printsist rääkida, isegi normaalset meest on keeruline leida. Alateadvuslikult valime ju mehe, kes sarnaneb meie endiga.

Seega, ära häbene rääkimast endast kõige paremal moel. Mis saab aga tagasihoidlikkusest, enesekriitilisest meelest, viisakusreeglitest?

Ära muretse — kõik see sobib suurepäraselt kokku tõelise oskusega ennast kiita.

Kiida ennast…

 

• … kui vaatad peeglisse.    Ameerika kirjanik Louise Hay, kelle raamatud hinge ja keha tervendamisest on talle kuulsust kogunud kogu maailmas, peab oluliseks, et just peeglist saab alguse armastus iseenda vastu.  Ei piisa mõttest: „Näen suurepärane välja”. On tähtis kiita oma välimust osade kaupa. Peata oma pilk kauemaks sellel osal, mis sulle kõige enam meeldib. Mõtle, et ka teised inimesed pööravad tähelepanu just sellele erilisele „detailile”. Tee sel puhul endale kompliment. Ega ka teisi oma väärtusi tasu varju jätta. Igal võimalikul juhul ütle endale, et oled rahul oma nahaga, silmadega või sünnimärgiga põsel. Et aga mitte üleliia uhkeks minna, kiida ühtlasi ja teiste välimust — nii otse kui ka vestluses kolmandate inimestega.  Selline käitumine paistab siiras, positiivne ning väga armas.
• ... kui tuletad minevikku meelde.   Millised sündmused tulevad sulle kõigepealt meelde? Kas need teevad rõõmu? Prantsuse psühhoterapeut Patrick Estrade kinnitab, et meeldivad mälestused on isiklik õnnevaru — „meie mälu aed”.  Kasvata selles aias kõike kaunist, so hetki, mis sulle meeldivad ning millistes meeldid sa iseendale. Ütle endale sagedamini: „Olen tubli, et nii toimisin”. Kui aga oli midagi halba, leia endale õigustus. Kui sa ei mõtle endast positiivselt oma minevikus, on raske uskuda suurepärasesse tulevikku.
• ...  kui naeratas edu.   Kas sa arvad, et sul lihtsalt vedas ning sa sattusid täiesti  juhuslikult olema õigel ajal õiges kohas? Tegelikult on see ikkagi puhtalt sinu enda teene. Tuleta meelde, mitmes kohas sa käisid, enne kui taipasid, milline neist sulle vajalik on, ning kui palju sa pingutasid, et edu saavutada? Harjumus enda saavutusi hinnata, aitab sul kainelt vaadata kogu maailma peale ning tegutseda igasugustes olukordades kindlalt. Inimesed, kes peavad edu enda teeneks, suhtuvad ebaõnnestumistesse kergemini. Nad ei nea oma saatust, vaid analüüsivad juhtunut, teevad järeldusi ning ehk muudavadki endas midagi — ning kiidavad endid selle eest. Muide, ka teised peavad teadma, et sinu edu polnud lihtsalt vedamine. Räägi neile tingimata, kuidas sa selle nimel pingutasid.
• ... kui täidad ametialaseid kohustusi.    Kui kiidame end töö eest, siis meeldib see töö meile rohkem.  Peaasi, et üle ei pinguta. Ei tasu pidada ennast kõige-kõigemaks. Ei tasu end ka mitte valjuhäälselt kiita. Rääkida tuleks sellest, kuidas sa midagi saavutanud oled.  Näiteks seletad, et sulle antud ülesanne tundus sulle esialgu võimatult raskena, ometi otsustasid sa proovida ning kõik õnnestuski. See on ideaalne enesekiitus, kuigi varjatud.  Ja veel ei tasu ennast liiga sageli kiita. Vastasel juhul harjutakse sellega. Ehk lihtsamalt öeldes, kolleegid tüdinevad sellest, et sa pidevalt ainult endast räägid.
• ... kui sa küpsetad kooki, pesed aknaid, kastad lilli, triigid pesu…   Seega igasuguste koduste toimetuste eest. Seejuures kiida end valjuhäälselt. Et mees ja lapsed kuuleksid. Üks põhilisi abielunaiste muresid on see, et kodustel puudub igasugune huvi nende töö vastu.  Pere on ju harjunud sinu toimetustega ning ei pane neid tähelegi. Kas saab siis vaimustuda sellest, mis on enesestmõistetav? Pane oma fantaasia tööle ning tee neile näitlikult selgeks, et nad eksivad. Usu, pärast seda on kodused lihtsalt sunnitud sind samuti kiitma.
• ...   kui polegi, mille eest. Ja isegi siis, kui peaks riidlema.  Paljude iidsete rahvaste seas oli kombeks ennast ülistada. See aitab end mitte üksnes paremini tundma õppida, vaid jagu saada ka oma puudustest. Seega, et oma halbadest harjumustest jagu saada, tasub neid ülistada. „Ma võin töid edasi lükata nagu ei keegi teine. Oskuses vältida ebameeldivaid toiminguid ei leidu mulle võrdset. Ja kui keegi heidab mulle seda ette, suudan kujukalt häbistada teda ennast ning ma ei tunnista mingil tingimusel oma nõrkusi”. Andes endale aru oma negatiivsetest pooltest, lõpetame nende varjamise ning omandame kergemini uued ja paremad käitumisnormid.

Allikas: Dobrõje Sovetõ, juuli 2011