Järgneb pikk lugu sellest, kuidas ükskõik milline teine mees on täiesti ideaalne — kuulab, hoolib, viib lõunale…kuramuse kahju, et ta abielus on! Oleks minu eksmees ka selline olnud…Ja kuidas minu soov lahutada talle üldsegi nii suure üllatusena tulla sai?

Tuleb tuttav ette, eks? Kindlasti oled sinagi vihahoos sellised monolooge pidanud.

Aga kas sa oled kordki oma mehele oma muredest rääkinud? Ma mõtlen, nagu päriselt ja rahulikult rääkinud, mitte vihaselt näkku röökinud, ümber nurga vihjanud, telekast tuleva üliolulise jalkamängu ajal möödaminnes maininud või seksi ajal teemaks võtnud?

Oled sa talle öelnud, et tahaksid, et ta oleks rohkem kodus? Veedaks sinuga rohkem aega? Viiks sind mõnikord välja sööma või rääkinud misiganes probleemist, mis sind tegelikult vaevab?

Kui nüüd meenutama hakata, siis ega vist ei tulnud sellist jutuajamist kordagi ette. Küll aga teadsid su rahulolematusest kõik sõbrannad, kelle oled oma halaga lõpmatuseni ära tüüdanud, kolleegid, kellele firmapeo ajal täis peaga südant puistasid ning kõikvõimalike internetifoorumite liikmed, sest kahtlemata oled sa ju oma mured ka sinna üles kirjutanud.

Muidugi oled sa avastanud, et maailmas on palju teisi mehi ja kõik tunduvad kummalisel kombel ahvatlevamad kui su oma kodune karvik. Kõik teised mehed oskavad komplimente teha, tähelepanu pöörata, neil on ilusad riided, head parfüümid ja lademetes raha, mida oma peene auto ja lugematute lõunasöökide või pidutsemiste peale kulutada. Ja nendega, kellel raha puuga seljas pole, tekib uskumatult võimas vaimne klapp. Jutustate tunde kas netis või tööl või kohvikus, temagi saab teada kõik pisiasjad su abielu ja probleemide kohta ning noogutab mõistvalt….

Ja sina lähed pärast koju oma abikaasa juurde ja mõtled, et sa oled ju nii palju rääkinud, et suust tuleb juba vahtu, no kuidas ta ometi ei taipa, et sa pole rahul. Aga see, et need jutud on läinud kõik võõrastele kõrvadele, on sul muidugi meelest läinud.

See võib tulla sulle üllatusena, aga kõik need teised inimesed, kellele sa oma probleeme kurtnud oled,  ei saa sinu abieluprobleemide lahendamisele kuidagi kaasa aidata. Nad võivad noogutada ja „nõu” anda, kuid oma suhte saad korda teha ainult sa ise. Abi võib olla ainult suhtenõustajast, aga seesuguste poole pöördumine pole meil ju veel moes.

Seega järgmine kord, kui su abikaasa või elukaaslane sulle pinda käib, hinga sügavalt sisse ja välja, rahusta kõigepealt end maha ning ütle talle sulaselges eesti keeles (pea meeles — mitte kellelegi teisele ja mitte ümber nurga),  mis sind häirib ja millised on sinu ettepanekud olukorra parandamiseks. Kui istud mossis näoga diivanil ja käratad ta küsimusele „Kas kõik on korras?” või „Mis sul viga on?” vihaselt ja selga keerates „Jah, midagi pole viga!” ning valid samal ajal numbrit, et sõbrannale kõllata ja nutta, kui hoolimatu ja isekas su mees jälle oli, võid kohe päris kindel olla, et lahutus on ukse ees. Ja selles ei ole süüdi mitte su mees, vaid sina ise, kes sa pole suutnud oma vajadusi talle arusaadavaks teha.