Eks muidugi ole ‘nokulgi’ hulgaliselt sünonüüme, mis eri vanuses aktuaalseks saavad. ‘Till’, ‘tilu’ ja ‘tillu’ on kõik väikeste poiste puhul võimalikud, ent laste ja lapsevanemate suus oluliselt vähem levinud kui ‘noku’. ‘Riist’ ja ‘peenis’ on ikka pigem meestel kui poistel. Ja ‘munnid’ ja ‘türad’, ‘vändad’ ja ‘londid’ jms käivad teadagi mõnes genitaalidest eriti huvitatud vanuses.

Paljude naiste emad on õpetanud, et tüdrukutel on ‘pissu’ (teisend: ‘pissi’). Sel deminutiivne vorm on vägagi levinud praegugi, sest paremat lapsevanemad lihtsalt ei tea. ‘Pissul’ poleks ju iseenesest muidu häda midagi, kui ta ainult nii ühekülgne ei oleks. Ega see asi siis ainult pissimiseks ei ole! Potitamiseas ta ju hädapärast käib, aga hiljem?

Teine üsna levinud võimalus on, et tütarlapse genitaalide kohta mingit sõna ei olegi. “Minu ema jaoks lihtsalt ei olnud seda kohta olemas,” nendib Triinu. Mitmedki naised tunnistavad, et nad lihtsalt ei olnud ei pisikese tüdrukuna ega murdeeas emaga nii lähedased, et sellistest asjadest üldse juttu oleks tulnud. Mõned ei suuda ema suus mitte ainsatki naiste genitaalide kohta käivat sõna meenutada. “Ma ei mäleta! Kas üldse oligi mingit sõna?” kuuleb tihtilugu pärimise peale vastuseks.

Ent ka täiskasvanud naised väldivad genitaale sõnaga nimetamast. Pestakse ‘ennast’, pestakse (ennast) ’alt’), pestakse (ennast) ‘sealt’). Nii ka tüdrukuid. Enese — küll puhtkeeleline — samastamine oma genitaalidega võib järele mõeldes ürgselt naiselik tunduda, ent tegelikult on enamasti tegu lihtsalt sellega, et ei soovita suguelundeid sõnaga nimetada.

Teine võimalus on, et sõna ‘pepu’ käib kogu alakeha kohta, haarates siis ka genitaalid. “Tule, peseme pepu puhtaks”, “Paneme pepu peale rohtu!” jne.

Võimalik on veel ‘tutt’. Aga ‘tutiga’ on see häda, et see peaks nagu enamasti ikka midagi karvast tähendama, sellepärast lapse kohta see nagu hästi ei sobi. Kristel tuletab meelde: “Selle sõnaga seoses meenuvad mulle iganädalased saunaskäigud, kus terve hulk tädisid ja vanaema ja vanemad täditütred end koos pesid. Üks mu tädidest armastas öelda: “Peseme tuti ka ära“ — siis, kui pea oli pestud ja ta keha (k.a jalgevahet) seebitama hakkas.

Mulle, pisikesele plikale, tähendaski ‘tutt’ rippuvat karvatuustakat vanema naisterahva reite vahel. Midagi võõrast ja ebameeldivat ja räpast — alati nii musta, et tuli suureks vahumütsiks seebitada ja kõvasti nühkida, enne kui puhtaks sai.”

No ja siis on veel ‘tussu’, siinsest kollektsioonist vahest kõige neutraalsem ja “plikalikum”. “Mina kuulsin seda sõna lasteaias ja oma tütrele õpetaksin ka nii,” sõnab Triinu. Kristel möönab, et see kuidagi sobib. Halb külg on aga ikkagi frivoolsesse sõnavarasse kuuluva ‘tuss’:’tussi’ liigne kõlaline lähedus, see segab.

Riina meenutab, et ‘tuss’ kuulus ka teismeliste tüdrukute sõnavarasse, olles selline sõna, mille juurde ikka käis kihistamine. ‘Tutt’ seevastu oli selline, mida sai ka tõsiseks jäädes kasutada.

“Mina kasutaksin pigem vist pigem mingit neutraalset kirjakeelset väljendit kui ‘tussusid’-‘pissusid’ — kui mul tütar oleks,” ütleb Eva. “Enda alakehasse peab ju austusega suhtuma. Kui mu tütar sünniks, siis peaks selle teema peale tõsiselt mõtlema, sest sõna vältides võib see mõjuda halvasti lapse suhtumisele oma genitaalidesse.”

Kristelgi jääks ‘häbeme’ ja ‘jalgevahe’ juurde. “Aga ’häbe’ seostub ikkagi kuidagi karvakasvu ja küpsusega,” lisab ta. “Nii et siis päris pisikesest peast oleks mu plikatirtsul ehk ‘tussu’.”

Leenulegi, kellele ema õpetas sõna ‘pissu’, tundub kõige vastuvõetavam ‘tussu’, kui juttu on väikestest tüdrukutest. *Häbeme puhul segab mind see otsene keeleline seos häbi ja häbenemisega. Poistel on noku ja — no mida seal ikka häbeneda. Miks siis tüdrukutel peaks kohe see häbenemise seos tekkima.”

‘Putsid’ ja ‘vitud’ kuuluvad teadagi ropendamisse nagu ‘munn’ ja ‘türagi’. Eks võimalik oleks veel ka ‘vagiina’, aga seda ei paista naised ei enda ega tütarde genitaalide kohta eriti kasutavat.

Paraku ‘nokuga’ võrdväärne sõna tüdrukute suguelundite kohta kõnekeeles ikkagi lihtsalt puudub. Kahju küll! Või teate teie mõnda soovitada?