Kuidas hoida ära hambakivi ja igemetaskute teket?
VASTUS:
Pärast hammaste puhastamist hakkab juba mõne tunni möödudes ladestuma hambapinnale mikroobe. Kiiresti paljunedes moodustavad need koos toiduosakestega hambakatu. Kui katt on olnud hambapinnal pikemat aega, ladestuvad sinna süljest mineraalsoolad, mis muudavad hambakatu tugevama struktuuriga hambakiviks. Kõige enam tekib hambakivi süljenäärmejuhade avanemiskohtade läheduses, s.o alumiste esihammaste keelepoolsele ja ülemiste purihammaste põsepoolsetele pindadel. Kui suuhügieen on olnud pikka aega puudulik, siis areneb hammast ümbritsevate pehmetes kudedes põletik. Sõltuvalt protsessi sügavusest eristatakse gingiviiti ehk igemepõletikku ja parodontiiti. Esmased igemepõletiku tunnused on igemeverejooks (hambaid harjates) ning paha lõhn ja maitse suus. Parodontiidi puhul lisaks igemepõletiku sümptomaatikale on tekkinud igemetaskud, mis võivad edasi areneda luutaskuteks.
Põhjalik ja õige suuhügieen on hea suutervise aluseks. Igemepõletikku ja hambakivi teket saab takistada, kui hammaste kõik pinnad hoida puhtad. Kindlasti tuleb kaks korda päevas põhjalikult pesta hambaid ning kasutada igapäevaselt hambaniiti ja/või hambavaheharja hammaste vahede puhastamiseks. Vähemalt kord aastas tuleks käia hammaste sügavpuhastuses, kus hügienist eemaldab vahepeal tekkinud hambakivi soodapesu (eemaldab katu, pigmentatsiooni ja võimaliku igemepealse hambakivi) ja ultrahelipuhastusega (eemaldab hambakivi nii igeme pealt kui ka igeme alt, sealhulgas hammastevahelises piirkonnas). Koduste vahenditega hambakivi eemaldada pole võimalik.
Soovitav on käia regulaarselt kontrollis arsti või hügienisti juures. Igal juhul võiks visiidil käia kord aastas, aga patsiendid, kellel on enam soodumust hambamuredeks, võiksid kontrollis käia kaks korda aastas. Põhjus on lihtne — mida varem hambamure avastatakse, seda lihtsam on ravi ja muidugi odavam ka.
Dr Triin Linnamägi
Kliinik 32
