Millal peaks lapsega esimest korda hambaarsti külastama?
Selleks, et hammastega seotud muresid ära hoida, tuleks lapsega esimest korda hambaarsti külastada hiljemalt esimeseks eluaastaks. Ideaalis peaks esimene visiit toimuma siis, kui suhu on lõikunud esimene piimahammas ehk siis 6. — 12. elukuul. Varajane suu läbivaatus ja ennetavad meetmed loovad hea aluse lapse tervetele hammastele. Soovitatav oleks lapsega käia iga 6 kuu järel regulaarses hammaste kontrollis. Isegi, kui lapsel puuduvad kaebused, on kontroll-visiidid vajalikud lapsele turvatunde ja usalduse tekkimiseks ning eakohaste näpunäidete andmiseks. Hammastega seotud mured võivad alguse saada juba varajases eas (näiteks nn lutipudelikaaries) ning põhjaliku ennetusega saab alustada ainult läbi regulaarsete kontroll-visiitide. Mida varajasemas eas ennetusega alustada, seda paremini võtab laps õpetatu omaks.
Esimene visiit on mõeldud “jää sulatamiseks” — laps tutvub oma hambaarstiga ja kabinetiga. Kui laps ei ole koostöövalmis, pelgab või tunneb ebamugavust, võib olla vajalik uus tutvumisvisiit umbes 2 nädala jooksul. Sellisel juhul on eriti tähtis lapsevanema poolne julgustamine ja rahu säilitamine.
Alla 2-aastaste laste puhul tuleks planeerida hambaarsti juurde tulekut pigem hommikul, sest siis on ta värske ja suudab tähelepanelik olla. Esimene visiit kestab tavaliselt 15-30 minutit, mille jooksul tutvustame talle esmalt kabinetti ja alles siis vaatame suhu.
Kui laps esimest korda hambaarstile pöördub, ei oska ta ise seda hirmuga seostada, kuna ta ei tea, mis teda ees ootab. Kahjuks kanduvad vanemate hirmud lastele üle ja sageli tehakse vigu esimeseks visiidiks ettevalmistamisel. Laps kuuleb, mis kodus räägitakse ja jätab meelde. Seega ei tohi vanemad kasutada selliseid väljendeid: “ära karda, seal ei puurita”, “ära karda, see pole üldse valus”, “ära karda, issi/emme kaitseb sind”, “kui sa lubad suhu vaadata, siis me ostame sulle…”, “kui sa teed suu lahti, siis lähme kohvikusse/kinno/poodi” jne. Selliste asjade peale hakkab laps paratamatult negatiivselt mõtlema ja hambaarstikülastust pelgama.
Hea koostöö saavutamiseks on kõige tähtsam kodune ettevalmistus. Lapsele tuleb kodus selgeks teha, mis temaga saama hakkab (näitlikustamiseks võib vaadata nt Jänku Jussi multifilmi ning küsimuste korral võib hambaarstiga eelnevalt ühendust võtta). Last tuleb julgustada ning tekitada temas ootusärevust ja huvi. Öelge näiteks, et: „lähme onule/tädile külla, kes näitab sulle igasuguseid huvitavaid masinaid ja loeb su hambad üle“. Kui laps on hästi ettevalmistatud, siis jääb arstil ainult usaldus võita. Meeldivad visiidid oma hambaarsti juurde soodustavad usalduse ja lapse enesekindluse teket, mis kestavad terve elu. Meie eesmärk on aidata lastel tunda end mugavalt hambaarsti toolis ja õpetada neid oma hammaste eest hoolt kandma. Kui usaldus väikese patsiendi ja arsti vahel on loodud, saab ilma suuremate probleemideta tulevikus ravi teostada.
Eestis on kõik hambaarstid saanud vajaliku õppe lastega tegelemiseks, kuid on ka arste, kes tegelevadki ainult lastega. Oma lapsele sobiva hambaarsti leidmiseks tasub küsida sugulastelt-tuttavatelt soovitusi, ka internetifoorumites soovitatakse tihti hambaarste, kes saavad lastega hästi läbi. Kui hambaarsti ja lapse vahel ei teki ka pärast mitmendat visiiti head kontakti, siis ärge kartke teisi hambaarste proovida.
Meeles tuleb pidada, et kõik hambaravikliinikud ei oma lepingut Haigekassaga, seega tasuta hambaravi saamiseks tuleb kontrollida lepingu olemasolu.
Dr Kristin Mitt
Kliinik 32
