Noore naise lugu: mu traagiline minevik ei välista ilusat tulevikku

21aastane Kadri on kaunis noor neiu, kes juba viimased üksteist aastat lastekodus elanud. Kuu aega tagasi jäi ta ema surma järel orvuks — isa suri juba siis, kui tüdruk oli alles beebi. Ka Kadri vend on surnud, nii et tüdruk on ilma peal üksi. Ometi tõdevad nii temaga aastaid töötanud lastekodu juhataja kui sotsiaaltöötaja, et nende süda neiu pärast valutama ei pea — nad on täiesti veendunud, et Kadrit ootab ees ilus ja kindel tulevik. Niivõrd palju on tüdruk juba ise selle nimel vaeva näinud…

“Kui Kadri siia 10aastaselt tuli, oli ta tõeline metslane,” räägib lastekodu juhataja. “Väike kõhn tüdruk, ülbe ja aina õiendas,” meenutab naine. Nüüd on Kadri aga üks leebemaid ja malbemaid noori terves lastekodus, kellega on mõnus elulistel teemadel vestelda ja kes aitab alati suurima heameelega kasvatajatel pisemaid hoida. Lapsed armastavad teda ja tüdrukul on isegi soovitatud lastekodukasvatajaks hakata, kuid ameti osas Kadri veel kindlaid plaane teinud pole. Küll on tal aga omandatud juba üks kokanduseriala ja teine parasjagu pooleli. Ta naudib toiduvalmistamist ja tema roogi oskavad hinnata ka teised lastekoduelanikud.

“Siia jõudes ei teadnud Kadri korrast ega reeglitest midagi — ta oli tänaval elanud ja oidanud omapäi hakkama saama,” meenutab juhataja. “Sotsiaaltoake, kus ta emaga elas oli alla igasuguse arvestuse — krimireportergi kahvatuks selle kõrval, mis toimus.” Kadri toodi lastekodusse, kus ta tutvus esimest korda olukorraga, kus tuli kellegi sõna kuulata ja reeglitest kinni pidada. Algus oli loomulikult konarlik ja koolis tuli ette mitmeid probleeme, kuid aja jooksul sai laps aru, et kord ja reeglid on loodud tema heaoluks, mitte piiramiseks. Kuna tüdruku isa oli surnud, sai ta veel toitjakaotuspensioni — selle eest ostis ta emale süüa-juua ja pesupulbrit. Vaatamata sellele, et ema jõi ja polnud teda nii kasvatanud nagu üks ema oma last kasvatama peaks, oli tüdruku süda ema juures ja ta viis talle tihti vajalikke asju.

“Kadri on selles suhtes hästi tubli, et ta oskab oma peaga mõelda ja teab, mis on tema jaoks õige,” räägib sotsiaaltöötaja. Ta on kogu aeg läinud ise edasi õppima ja on näha, et ta tõepoolest püüab ja õpib ning saab enda kohustustega hakkama.” Suurem osa Kadri sõprusringkonnast asub lastekodust väljaspool, endisest klassiõest on saanud talle hea sõbranna ja neiul on oma kindel noormees, kellega ta nädalavahetustel aega veedab. Praegu on tüdruku suurimaks mureks see, kuhu edasi elama minna. Kodulinna tagasi kolida ta ei taha ja sobiva kodu leidmine piiratud rahaliste võimalustega ei ole just kerge.

“Tal on käed küljes ja ta saab kindlasti hakkama,” usub juhataja, lisades, et tüdruk oskaks vajadusel kasvõi õmmelda. Kadril on väga tugev iseloom ja ta on äärmiselt mõistlik noor naine — kunagisest “tigedast metslasest” pole enam jälgegi.

Kuu aega tagasi mattis Kadri oma ema. Alkoholiprobleemidega naine oli hommikul haiglast välja lubatud, kuid õhtul oli ta surnud. See oli Kadrile kõva löök, sest nüüd jäi tüdruk orvuks. “Loomulikult on ta praegu õnnetu,” räägib juhataja. “Tal polnud isa, nüüd pole ka ema ja mõned aastad tagasi suri vend… ” Kadri vend oli käinud kaableid varastamas ja õnnetult rongi alla jäädes jalast ilma jäänud. Mõni aeg pärast seda noormees suri — õnnetus mõjus talle rängalt ja alkohol ning depressioon tegid oma töö.

On uskumatu, kuidas nii õnnetu saatusega neiu käib pea püsti, alati ilusti hoolitsetult oma haridusteed ning kõigil, kes temaga kokku on puutunud, on usku, et see naine saab elus kindlasti iseseisvalt hakkama.