1060 lapse isiklike kingisoovide nimekiri oli väga kirju ja nii võis sümboolselt kuusepuult leida nii puldiga autosid ja juuksesirgendajaid kui ka Lego-komplekte ja lõhnaõlisid. Mõne noore inimese soov oli praktilist laadi: vahvliküpsetaja, kalastustarbed, mobiiltelefon. Suuskadest unistasid pigem Lõuna-Eesti lapsed, kuid jalgpallivarustust igatseti igas Eestimaa nurgas.

Ei kulunud nädalatki, kui head inimesed kõik need soovid üles leidsid ja aitasid unistustel reaalsuseks saada. Aitäh teile, suure südamega annetajad ja kingitegijad!

SEB Heategevusfondi tegevjuhi Triin Lumi sõnul läheneti kingituste pakkimisel iga lapse soovile personaalselt ja Selveri päkapikukontor pidas mitmel puhul nõu asenduskodu kasvatajatega, et iga lapse soovi võimalikult täpselt tabada. Kingituste valmistamisel võeti appi ka Facebook, kust saadi infot laste soovitud, kuid veel ilmumata muusikaplaatide kohta ning nii leidsid tee kingikotti helikandjad, millel armastatud artisti pühendus kingisaajale ja autogramm.

Jõulusoovide puu oli omamoodi heategude vahendamise koht. Ühe noormehe soov oli viia asenduskodusse rõõmu jõuluvanana. Niisiis võttiski ta ühe maja kingikoti jõululaupäeval auto peale ja sõitis kohale. Jõulusoovide puu oli ka koostegemise koht, nii panid ühe Tallinna gümnaasiumi abituriendid rahad kokku ja nende-ealine noormees sai endale akuga pardli. Kingituse valik on kõnekas — noored saavad aru, et see on asi, mida noormehel tõesti tarvis on.  

Asendus- ja turvakodude töötajatel palusime kinni püüda laste kingirõõmu: „Vaata — just seda ma tahtsingi, rõõmustab väike poiss „Autod” filmi plaati käes hoides. /…/ Vaata, ma sain endale printsessikleidi, päris printsessi kleidi, rõõmustab patsidega plika. /…/ Ma sain suusad. päris oma suusad!”  Jätkub palju paberitega krabistamist, rohkelt kilkamist ja võrdlemist. Mis peamine — kõik on saanud just selle, mida ootasid ja lootsid! Toimetamist jagus kogu pühadeajaks.

„Sõnadest olulisemad olid vaimustunud ilmed ja rõõmus häälekõla — igaühel omal kõrgusel”, lisas ühe asenduskodu kasvataja. Paljud lapsed olid liigutatud ainuüksi sellest, et neile kingitus tehti, et ka neid peeti meeles. See, mis seal pakis sisaldus polnud esmatähtis. „Lastes tekkis usk, et kõik on võimalik, nendest hoolitakse.”

 „14-aastane Ingrid oli oma fotoaparaadi üle väga rõõmus. Õnneks oli sel hetkel tööl ka asja valdav kasvataja, nii et kõik instruktsioonid olid kohe varnast võtta. Tüdruk ei raatsinud aparaadist lahkuda isegi söögilauas. Lubas selle kaasa võtta järgmisel päeval, kui tulevasse kasuperre külla läheb. See tüdruk sai küll jõulude ajal palju positiivseid emotsioone juurde ning ehk laabub tulevane aasta tema jaoks paremini,” avaldas kasvataja lootust. 

4-aastase Mareki kingitus oli peaaegu sama suur kui ta ise, aga vapralt tassis ta selle jõuluvana juurest ära. Harutas asjalikult paki lahti ja hakkas mängu kokku panema, samal ajal rahulolevalt pomisedes: „Ma tean, küll, kuidas see käib, ma tean, ma tean.”

Pisikesed Artur, Silver ja Rasmus olid oma autodega väga rahul ja ka jõuluvana endaga, viimast polnud nad kunagi päris elus näinudki ja seega ka pakisaamine oli esmakordne. 6-aastase Diana viis õnne tipule Hello Kitty kaisukas. Õde-venda Karl ja Karina olid ka oma kinkidega rahul, aga eriti Karina, sest tema kink koosnes mitmest komponendist — nagu olekski päris mitu kinki saanud.

Suur aitäh kõigile enam kui tuhandele annetajatele ja kingitegijale üle Eestimaa!