Nii. Aga kohe alguses tekib suur probleem. Kes peaks olema see kõige esimene inimene, kellega peaksin ma tuttavaks saama? Inimene, kes tutvustaks mind sellele järgmisele õigele inimesele?

Siinkohal tuleb omaks võtta mõtteviis: „Minu unistuste elu on vaid ühe vestluse kaugusel!“ Küsimus on ainult selles, kellega ja kus see vestlus toimuma peaks, et asjad õiges suunas lahti rulluma hakkaksid. Kuidas sa tead, kas see inimene, kes sinu kõrval poejärjekorras seisab või bensiinijaamas autot tangib, on sinu jaoks loteriivõit või mitte? Võid sa riskida sellega, et te kumbki omavahel ühtegi sõna ei vaheta?

Aga võõrastega ju ei räägita

Kui sa väikene poiss olid, keelasid vanemad sul võõrastega rääkimise, sest see puudutas otseselt su turvalisust. Mida nad aga ei öelnud, oli see, et see keeld kehtib ainult kuni sinu 18-aastaseks saamiseni. Jah, see keeld on juba ammu aegunud, kuid sa ise ei tea seda. Nüüd aga mõtle sellele, kui palju on Eestis ja maailmas inimesi, kelle vanemad tegid samasuguse vea. Mitu protsenti on selliseid täiskasvanud inimesi, kes siiani arvavad, et võõrastega rääkimine on kuidagi imelik või veider. Kindlasti üle 90%.

Kõik su praegused sõbrad ja tuttavad olid kunagi võõrad inimesed, keda sa ei tundnud. Seetõttu ei maksa karta „võõrastega“ rääkimist, sest sa oled seda ka varem teinud ju. Siin pole midagi imelikku ega veidrat. Ole lihtsalt muretu olemisega, rõõmsameelne ning tee võimalikult paljudes olukordades juttu sulle veel tundmatute inimestega. Elu pakub selleks kohti ja võimalusi iga päev.

Sild võõra ja tuttava vahel

Inimene on võõras ainult siis, kui sa temaga rääkinud pole. Aga peale ühe lause vahetamist mõlema poolt olete juba tuttavad. Mida siis teha? Alustada ise mingi jutuga või jääda ootama, et äkki lausub tema midagi? Siin on vastus lihtne. Algataja pead olema sina, sest see teine inimene ei pruugi seda 90% teemat üldsegi teada ja on ka ise seetõttu lõksus — ta tahab sinuga rääkida küll, kuid hästi ei julge, sest võõrastega ju ei räägita. Näed nüüd, millises maailmas me elame — kõik kardavad kõiki, sest keegi ei taha jääda lolliks ega saada haiget. Kui see esialgne suhtlemiskramp aga kõrvale jätta, võib tegemist olla väga toreda ja meeldiva inimesega, kellega sõber või tuttav olla on päris lahe. Niisiis, ole sellele inimesele eeskujuks ja inspiratsiooniks, ning veereta ise jutulõng lahti. Kaotada ei ole sul tegelikult midagi, võita aga uskumatult palju.

Kuidas võõraga rääkida? Mida öelda?

Filmides ja TV-sarjades on tihti nii, et kaks inimest kohtuvad, teevad mingit small talki, ja siis läheb vestlus kohe soravalt edasi. Kuidas nad seda tegid? Väga lihtsalt. Keegi küsis mingi küsimuse, millele teine vastata sai. Seejärel rollid vahetusid. Vastaja esitas küsijale sama küsimuse vastu.

Aga mida nad siis küsisid? Mis oli see kõige esimene küsimus, mida kasutati?

See oli: „Kuidas läheb?“ -- töötab absoluutselt igas olukorras, igal ajal ja igaühega. Minule meeldib see küsimus eriti seetõttu, et seda saab kasutada nii ametlikes kui ka mitteametlikes olukordades. Siin ei teki ka seda probleemi, kas pöörduma peaks „sina“ või „teie“ vormis. „Kuidas läheb?“ töötab hästi nii Eesti presidendi kui ka klubis joogijärjekorras olevate kaunite naiste peal.

Proovi järgi ja anna siinsamas kommentaariumis teada, kuidas sul asjad edenevad. Lisaks võid pakkuda ka omapoolseid soovitusi, kuidas võõrastega juttu alustada.

Tähtis meelde jätta:

• Absoluutselt IGA vestlus loeb. Sa ei tea kunagi, keda keegi teada või tunda võib.
• 90% inimestest ei julge võõraga juttu alustada. Seetõttu ole ise teistele eeskujuks ja inspiratsiooniks, ning algata vestlusi.
• Võõras on sulle tänulik selle eest, et sa julgesid end kokku võtta ja temaga rääkida, sest tema ei julgenud.
• Kasuta küsimust „Kuidas läheb?“ igas olukorras.
• Pea meeles, et kohe pärast sinu küsimusele vastamist, küsivad nad sinu käest sama asja vastu.
• Head küsimused on need, mis väljendavad huvi inimese enda vastu, või temaga seotud asjade vastu.