Tee tööd, siis tuleb ka armastus! Aga kui ei tule?
„Põdesin terve õhtu, sest olin saanud kliendilt sõimata katkise köögiviljakaalu pärast kassas. Põhimõtteliselt saangi ma tööl iga päev sõimata, sest inimesed arvavad, et kassapidajale võib öelda ükskõik mida,” kirjeldab oma tööd Kairi, kes töötab Säästumarketis kassapidajana. „Pean väga kõvasti vaeva nägema, et mitte oma pahameelt, masendust ja klientide tekitatud alaväärsustunnet koduste kallite peal välja elada. Tihti lähen koju tundega, et vihkan oma tööd ja kliente. Mu elukaaslane peab sageli kuulama minu heietusi, kui õudne päev mul jälle oli. Kuid ma ei saa seda ka endasse jätta… Negatiivsed emotsioonid on kindlasti ülekaalus, sest head sõna ei kuule kassapidaja naljalt kelleltki.”
Kuidas aru saada, et töömuresid ja üldse tööasjadega seonduvat on elus liiga palju? Kliiniline psühholoog Ene Raudla sõnab, et tööst võib saada kergesti sõltuvus ning see on juba tõsine asi. „Kui töö hakkab inimesel tekitama motiveerivaid sundmõtteid, kui tööst on saanud eksistentsi ainus mõte ja rahulolu pakkuv elu osa ning perekond ja lähedased on muutunud teisejärguliseks, on tõenäoliselt alust kahtlustada sõltuvust tööst ehk töönarkomaaniat,” ütleb ta.
Töönarkomaania pole Raudla sõnul seotud mitte tööga, vaid sõltuvusega ning võimu ja kontrolli kuritarvitamisega. „Töönarkomaan mandub aegamööda emotsionaalselt ning satub sõltuvusse kontrollist ja võimust. Tema eesmärk on pälvida heakskiitu ja saavutada edu,” räägib ta.
„Töönarkomaanid ei suuda olla tööd tegemata ilma, et nad muutuksid ärevaks. Töömask (mulje, mida nad teistele soovivad jätta) hakkab nende eneste elu üle valitsema ja neelab peagi alla ka perekonnaliikmete elu. Oma hirmu, ärevuse ja viha suunab töönarkomaan lähedastele inimestele.”.
