Küll aga sai juba esimesel aastal selgeks, et igas loengus pole alati mõtet käia. Loengutes, kus õppejõud lihtsalt loevad teksti slaididelt maha ja suurt uut teada ei saa. Aga olgu see pigem kiviks õppejõudude kapsaaeda. Kõrvalseisja võib säärase käitumise muidugi looderdamise arvele kirjutada, aga mind isiklikult häirivad palju rohkem need looderdajad, kes säärastes loengutes arvutis istumas ja kaastudengeid häirimas käivad.

On üsna kaheldav, et sääraste tingimuste juures on mõtet suurde auditooriumisse aega raiskama minna. Aga eks elu igaühte õpeta ja eksamitulemused ning selleks valmistumine näita ja eks igaüks saab ise vastavalt vajadustele paika panna, millistes loengutes käia, millistes mitte.

Ja mitte et säärased valikud ainult ei-viitsi-loengus-käia pärast tekkima kipuvad — väga-väga raske on tunniplaani klappima saada ning sealjuures vajaminev arv ainepunkte kokku saada, ikka kusagilt mingid loengud kattuvad millegagi. Tihti teen valiku selle järgi, kus loengus on kohustuslik käia, näiteks seminarides osalemine on alati kohustuslik ja mitteosalemine toob tihti kaasa miinuspunke. Alati on tore, kui abiks ka abivalmid kursakaaslased, kellelt vajadusel abi paluda, kui ise loengusse ei jõudnud.

Muidugi kahju, et sääraseid valikuid tegema peab, aga paljud ained on paljudele eeldusaineteks ja see tähendab seda, et kui korralikult graafikus ei püsi on üldiselt üsna raske näiteks kolmandal aastal esimese aasta aineid võtta. Teoreetiliselt peaks ju lihtne olema, aga ilmselt millekski on ainete aastatele jaotus ikkagi vajalik ka.

Küll aga on rõõm tõdeda, et õnneks on ka õige mitu loengut, kuhu minnes ja kust ära tulles motivatsioon Mount Everestistki kõrgem on. Ühes säärases oli mul täna varahommikul õnn viibida, koos kogu keha ja vaimuga. Väga suur on rõõm näha õppejõude, kes tõesti annavad endast vähemalt 140%, et loengut huvitavaks, kaasahaaravaks ja inspireerivaks muuta.
Aga täna siis nädala eelviimane loengupäev. Homseks jääb veel üks loeng ja mõtteid tulevikuväljavaadetest. ”

Homme ilmub Birgiti sulest viimane tudengilugu!