Suusapere: ema, isa ja tütar läbivad koos täispikki maratone
Anniki Inno, kes töötab ka ise suusatreenerina, räägib, kuidas tema pereliikmed suusatamise juurde jõudsid, kui palju maratone nad läbinud on ning kui tihti suusapere liikmeid koos radadel sportimas näha võib.
"Isa tegeles suusatamisega veidikene juba ülikooli ajal. Seda küll pigem oma lõbuks. Tema esimene Tartu Maraton jääb ka just ülikooliaega 1985 aastasse. Pärast seda on ta oma lõbuks suusatanud mõnel aastal rohkem, mõnel vähem. Ema oli ka mingil määral kooli ajal suusatanud. Ning kui isa hakkas tööle Mõedaku Suusabaasis (Viru Maratoni toimumiskoht), sattus ema jälle uuesti suusaradadele. Seda küll ainult nö pühapäevasuusatajana.
Isa on meil kõige staažikam, tema on läbinud pikka distantsi 18 korda, ema 9 korda ning mina 3 korda. Lisaks olen ma lühikest distantsi paar korda sõitnud, kuna siis kui ma võistlesin ei olnud nii pikk maa treeningutele kasulik. Vend suusamaratoni läbinud ei ole ja lähimatel aastatel veel ei plaani ka. Kõik teised on kirjas ka suusamaratoni täispikal distantsil (k.a mina).
Kõige meeldejäävamad maratonid on vist kahe aasta tagused Soome Finlandia Hiihto maratoni, kus läbisime distantsi kõik kolmekesi koos.
Suusatama ja kõndima samal ajal
Mina aga sattusin suusatamise juurde peaaegu samal ajal kui kõndima hakkasin. Sest isa töökohaga seonduvalt tolknesin mina kogu aeg Mõedakul ja talvel just suuskadega suusarajal.
Esimesed sammud said tehtud küll lastele kohaselt punaste lühikeste plastiksuuskadega, mis tol ajal väga populaarsed olid. Mingi hetk kui sain juba korralikud suusad (umbes 5aastaselt), hakkasin seal samas toimuvatel võistlustel osalema. Teised tüdrukud olid küll peajagu pikemad ja paar aastat vanemad, kuid see mind ei heidutanud. Tähtis oli rõõm ja lust, mis distantsi läbimisega kaasnes.
Mõni aasta hiljem toimus Mõedaku keskuses populaarse noortesarja etapp, mis oli mu esimeseks üle-Eestiliseks võistluseks. Kuna seal õnnestus mul hästi sõita ja poodiumile saada, siis tahtsin suure hurrraaga kohe kohalikku suusatrenni minna ja ka järgmistel võistlustel osaleda. Kuna järgnevate talvede nädalavahetused möödusid mööda võistlusi käies ning ema ja isa käisid mind peaaegu alati ergutamas ja toetamas, siis et neil igav ei hakkaks, otsustasid nad seal ka ise suusatada. Kui aga mina enam võistlustasemel suusatamist ei teinud, siis neile jäi harjumus sisse ja nemad hakkasid Tartu Neliküritusest osa võtma. Pere saab talvel tihemini kokku kui suvel
Miks ma otsustasin suusatamise kasuks, tuli vist eelmisest lõigust juba välja. Sel hetkel (loomulikult ka praegu) oli see lihtsalt eluviis ja loomulik asjade kulg. Lisaks on mu üleüldine kehaehitus olnud juba lapsest peale pisut jõulisem…kindlasti ei ole mul iluvõimleja nõtkust. Mõned aastad hiljem hakkasin tegelema ka orienteerumisega ning nüüd võtan väga usinalt osa seiklusspordivõistlustest.
Vend tegelikult ei tegelegi suusatamisega. Tema mängib võistlustasemel hoopis tennist. Algselt üritas isa mind ka tennist mängima panna, aga ma olin nii kangekaelne ja otsustasin pigem suusatamise kasuks. Kuna terve pere talvel suusatab ja suusatamine on hea spordiala, mis treenib paljusid lihaseid (muudeks aladeks hea treening), siis oli see loomulik, et vend saab ka suusatamise algõppe. Kõik muu füüsiline ettevalmistus tuleb tal tegelikult tennise trennist.
Viimastel aastatel saame vähem kokku, sest mina olen oma elu sisse seadnud Tartusse, aga nemad elavad Rakveres. Kui Klubi Tartu Maratoni üritused toimuvad, siis nendel nädalavahetustel kohtume kindlasti. Kuna tihti saab talve alguses suusatada vaid Otepääl, siis talvel kohtume kindlasti tihedamini kui suvel. Aga jututeemad ei ole kindlasti ainult suusatamisega seotud. Aitame nõu ja jõuga üksteist igal alal, kus vaja.
Teatemaratoni mõte tuli isal. Kui ma kuulsin sellest üritusest, siis alguses oli pigem mõte oma klubi (Suusahullud) võistkond kokku panna, aga perekonna idee meeldis mulle rohkem. Otseselt selleks ürituseks valmistunud ei ole. Kui siis venda natuke rohkem suusarajale utsitanud. Kuna ma ise olen Tartus suusatreener, siis minu päevad mööduvad nagunii kogu aeg suusarajal."
Tartu Teatemaraton toimub sellel aastal esimest korda ning on mõeldud kõikidele huvilistele, kes tunnevad rõõmu koostegemisest. Samuti on teatemaraton hea võimalus tutvuda Tartu Maratoni rajaga neil, kes täispikka distantsi veel ette võtta ei julge. 1.Tartu Teatemaraton toimub pühapäeval, 12.veebruaril, täpselt nädal enne legendaarset 41. Tartu Maratoni. Rajale oodatakse 4-liikmelisi võistkondi, igal liikmel tuleb läbida üks etapp 63 km pikkusest kogudistantsist. Analoogselt Tartu Maratoniga kulgeb ka teatevõistluse rada marsruudil Otepää-Matu-Ande-Kuutse-Palu-Hellenurme-Elva.
