Psühholoog: lastele ei tohiks rääkida linnalegende katsete õudusest

Lastehaigla kliiniline psühholoog Kai Teeäär ütles Pealinnale, et koolikatsed pole mõeldud laste karastamiseks ning vanemad ei tohiks koolieelikut õuduslugudega jubedatest katsetest hirmutada.

Iga uus kogemus võib olla traumeeriv, kui seda tajutakse ohuna. Lapse toimetulek sõltub palju sellest, kuidas seda taluvad vanemad – kas katsed on olnud peres hirmutav, ärevust tekitav jututeema, või minnakse lihtsalt ühel päeval toredaid ülesandeid tegema. Kui vanem kollektsioneerib linnalegende katsete õudusest, siis ei tunne ka laps end hästi. Mõnikord saab saatuslikuks füüsiline keskkond: suured, rasked uksed, kõrged laed, uhked paraadtrepid…

Kui pole kogemust näiteks vanema õe või venna kooliskäigust, siis võibki valdavaks saada ülemäärane hirm. Traumeeriv pole sündmus ise, vaid subjektiivne kogemus sellest. Tuleks hoiduda lapse kuuldes aruteludest katsete üle, ka ei tasuks sundida last igal õhtul lugema-arvutama. Kui last ei riietata katseteks jäikadesse-torkivatesse piduriietesse, siis sujub kõik ladusalt, kui tal on piisavalt suhtlemisjulgust, et vastata kõnetamisele, tal on piisavad üldteadmised, milles ta orienteerub vabalt, ning ta ei tüdine olukorras, kus kogu tähelepanu polegi ainiti temal.

Tuleb püüda mõista oma lapse tugevusi ja nõrkusi ning lähtuda ikkagi lapsest, mitte enda unelmatest, sotsiaalsest survest jms. Katsed pole aga kindlasti ka karastava efektiga, mis häiritud lapse enesekindlust tõstaks. Psühholoogiliste probleemidega lapsi on samas kõikides koolides. Õppimine on alati suur vaimne koormus, millega toimetulekuks vajab laps toetavaid koduseid suhteid.

Allikas: Pealinn