Miks ja kuidas tekib inimestevaheline sümpaatia
Väikevend tutvustab perekohtumisel esimest korda oma uut kallimat. Ta on väikest kasvu ja hõredate juustega ning pole mitte mingi eriline iludus, aga veel enne, kui ta on jõudnud sõnagi lausuda, teavad kõik, et tegemist on sümpaatse inimesega. Peol trügib Rootsi laua järjekorras Teist jultunult mööda üks täiesti võõras naine. Pilgud kohtuvad ja õhtu lõpuks olete kokku leppinud juba ühise muuseumikülastuse ja tunnete, nagu oleksite aastaid sõbrad olnud. Ja kuidas on see võimalik, et uus kolleeg, kellele kõike kolm korda seletama peab, võlub ära terve osakonna? Ameerika psühholoog Rom Brafman ja tema vend Ori, kes on ettevõtluskonsultant, tahtsid välja uurida, millel põhinevad need mõistatuslikud arusaamad, mida me juba varasest lapsepõlvest peale järgime: „Ma ei taha temaga mängida, ainult selle teise tüdrukuga.” Miks tekivad osade inimeste vahel ilma igasuguste jõupingutusteta sümpaatia ja lähedustunne ning kuidas saaksime me sellele ise kaasa aidata?
Ühised kannatused — tõhus pinnas sümpaatia tekkimisele
Mõlemad ameerika sümpaatia-eksperdid on avastanud mitmeid asjaolusid, mis läheduse tekkimisele jõudsalt kaasa aitavad. Nende hulgas on olulise tähtsusega ka stress. Ühed Brafmanide uurimisalused, Karen ja Elisabeth, on nüüdseks olnud sõbrannad pikki aastakümneid. Nende vahel lõi sädemeid juba esimesel ühisel tööpäeval: mõlemad hilinesid, jäid seetõttu ilma uuele abijõule mõeldud sissejuhatavast kursusest ja pidid seetõttu koos piinlikustunnet välja kannatama. Ühiselt läbielatud katsumused on aga ideaalne keskkond sümpaatia tekkimiseks. „Kui olete sunnitud koos pingelisi olukordi läbi elama, siis on see intensiivne ühine kogemus. See lõhub emotsionaalseid barjääre, mida me muidu enesekaitse põhjustel ehitame. Samas loob see ka solidaarsuse tunnet,” kirjutavad Brafmanid.
Ruumiline lähedus — ideaalne võimalus sõprussuhete loomiseks
Järgmine faktor, mis loob soodsa pinnase sümpaatia tekkimisele, on ruumiline lähedus. Bostonis Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi üliõpilaskodudes läbiviidud uuring näitas, et inimene, kelle tuba asub koridori lõpus, on võrdlemisi eraklik ja niiöelda autsaider. Seevastu omavad maja keskel paiknevate tubade elanikud eriti palju kontakte. Miks? Sest neil on rohkem otseseid naabreid ja seetõttu on nad tihemini ning enamate kaasõpilastega vestlusesse astuma sunnitud. Seega aitab sümpaatia tekkimisele kaasa ka võimalus.
Läbikukkumine — varjatud tugevus
Uue kolleegi puhul, kes põhjustab teistele rohkem tööd, kui ise ära teha suudab, ilmneb järgmine sümpaatiat tekitav faktor: ta tunnistab ausalt oma ebaõnnestumisi ja näitab ennast haavatavana. „See, et meile läbikukkumised meeldivad, tundub esmapilgul ebatõenäoline,” kirjutavad Brafmanid, sest just tutvuse algusperioodil soovime me näida tugevate ja kompetentsetena. Tegelikult ei hinnata olukorrapõhist eneseavamist aga negatiivselt, vaid mõistetakse seda kui kutset viia suhe edasi sügavamale ja emotsinaalsemale tasemele.
Ausus — tee usalduseni
Selle sümpaatiat tekitava faktori kuulsaks näiteks on Bill Clinton. Viis kuud enne 1992. aasta presidendivalimisi tundusid tema võimalused juhirolli haaramiseks nullilähedased. Seda nii kaua, kuni tema nõuandjad valimisvõitluses viimase riski võtsid ja Clinton poodiumitel ning jutusaadetes avameelselt oma lapsepõlvest rääkima hakkas. Sellest, kuidas ema ta üksinda üles kasvatas ja kuidas ta kasuisal oli alkoholisõltuvus. Vaevu oli Clinton ennast haavatavana näidata jõudnud, kui tema toetusprotsendid juba kõrgustesse tõusid.
Harmoonia — parim lähedusetekitaja
Sõprussuhteid tugevdab oluliselt ka sarnasus: „Eriliseks abiks on sealjuures sama päritolu. Veel parem on erinevate situatsioone üheskoos läbielamine ja samal lainepikkusel olemine,” ütleb Berliini psühholoog doktor Frank Naumann. Näiteks eelpoolmainitud naine, kes häbematult Rootsi laua järjekorras trügis, leidis endale kauaaegse sõbra tänu sellele, et teiste peokülaliste moemaitset kritiseerides selgus vesluspartnerite ühine kirg fotokunsti vastu.
Kirg — maagiline jõud
Spontaanne kokkulepe koos muuseumi külastada ja ebamäärane plaan võtta osa fototöötoast Toskaanas tugevdavad oluliselt sõprade omavahelist sidet: inimesed, kes näitavad välja tegutsemistahet, inspireerivad ja kihutavad ka teisi tagant, mõjuvad sümpaatselt. Seda „katalüsaatorit” nimetab uurijate-tiim Brafmanid „Flow”-ks ehk jagatud vaimustuseks. Definitsiooni paikapanevusele viitab ka kreeka keelest tuleneva sõna „sümpaatia” tõlge: „emotsionaalsest sarnasusest tulenev kiindumus.” Elukutseliste muusikute puhul on selle tunde intensiivsus tõestatav isegi palgaraamatutesse kantavate numbrite abil. Nimelt analüüsisid Ameerika uurijad keelpillikvartettide majanduslikku edu ja jõudsid järelduseni, et mida tugevam on ansambliliikmete vaheline säde, seda suuremad on nende palgad ja aastatulud. Emotsionaalne side on seega üks põhilisi eeldusi edu saavutamiseks. Teaduslikud uuringud kinnitavad, et kui see puudub, muutuvad ajus aktiivseks samad piirkonnad, mis kehalise valu puhul. Tegemist on fenomeniga, mida kirjeldas oma töödes juba Goethe: „Inimene on tõeliselt elus ainult siis, kui ta teiste heaolust rõõmu ammutab.” Sellega nõustuvad ka eelpool mainitud sõbrannad Karen ja Elisabeth ning Karen täiendab: „Meie südamed löövad samas taktis, isegi siis, kui me tülitseme.”
Nii mõjute Te sümpaatselt ja parandate oma karismat
Ole Sina ise: Tunnistage ausalt, et enne esimest kohvitassi pole Teist mitte mingit kasu ja et Teie huumor ja põhimõtted on erilised. Inimene, kes iseennast ja teisi emotsionaalsete mängudega ei peta ning eksitavaid signaale ei saada, loob enda ümber kindlus- ja heaolutunnet.
Näidake üles huvi: Mitte miski ei mõju sümpaatsemalt kui tõeline, siiras kuulamine ja vestluspartneri jutule kaasaelamine. Küsige endalt, mida Teile öelda tahetakse, nii otseselt kui ka ridade vahelt. Üks eriliselt karismaatiliste inimeste edu saladusi on see, et nad tekitavad oma vestluskaaslastes vähemalt silmapilguks sellise tunde, nagu nad oleksid kõige tähtsamad inimesed kogu maailmas.
Peegeldage kaaslaste tundeid: „Kus inimesed leinavad, seal leina ka Sina! Kus inimesed rõõmustavad, seal rõõmusta ka Sina!” Jaapani mõtteteras peituv tarkus on ka teaduslikult tõestatud: inimesel, kes on kaastundlik ja osavõtlik, on lihtsam endale sõpru leida.
Pakkuge lähedust: Väike puudutus, julgustav naeratus või sõbalik silmapilgutus, mis kestab veidi kauem, kui tegelikult vaja oleks- sellised peaaegu märkamatud žestid tekitavad enamuse inimeste puhul meeldivat ja ühendavat tunnet. Ja kui Te olete kellelegi oma sõprust ja tuge pakkunud, siis võidate sellest tulevikus palju ka ise.
Allikas: Für Sie
