Katrin Lust: insuldi vältimiseks vaheta naist ehk matslus on Eestis endiselt auasi
Eelmisel nädalal võttis sõna endine riigikogulane ja tuntud ärimees Jüri Mõis, kes soovitas insuldi ennetamiseks naist vahetada. "Mis seal ikka. Vahetasin naist," ütles Mõis, kui ajakirjanik talt möödunud nädalal uuris, kuidas ta omal ajal poliitikupingetest vabanes. Okei, te ütlete nüüd, et see oli nali, aga minu meelest ei olnud see üldse naljakas. Kohe selgitan, miks.
Mõisalt küsiti kommentaari pärast seda, kui Reformierakondlane Rait Maruste insuldiga haiglasse viidi. Mõned nädalad varem tabas insult kaitseminister Mart Laari ning näitleja Tõnu Aava.
Sellises valguses on Jüri Mõisast eriti labane rääkida naise vahetamisest justkui pinnapealsest probleemist või tegevusest. Viskan vana ära ja võtan uue.
Me kõik teame, et Eestis on kombeks vana naine maha jätta ja võtta uus ja poole noorem. See näitab meie ühiskonnas ju lausa staatust. Mida kihvtim ja rikkam härra sa oled, seda seksikam ja noorem iludus on sul käevangus. Tegelikult on see väga kurb, et meie ühiskond soosib lahutust ja lahku minekut. Et meie liidrid on suures osas ise lahutatud ja paljud neist peavad avalikult armukesi. Täna on Mõisa sekretärina alustanud ning tema armukesest abikaasaks saanud proua Kerttu Olmann-Mõis Eestis tõeline staar. Ta figueerib avalikel üritustel sirge seljaga ning ta on meie pisikese seebimulli suuruse koorekihi uhke esindaja.
Ning tema abikaasa, Hansapanga asutaja ja prominent Jüri Mõis, võtab avalikult sõna, kutsudes mehi tervise nimel oma naisi välja vahetama.
Mulle meeldib, et mujal maailmas püüavad poliitikud populaarsust koguda oma pikaajalise ja vigadeta abieluga. Olgugi, et armukesed ja lahutused eksisteerivad igal pool, siis Lääne ühiskond vähemalt püüab liidrite näol hoida kooselu pühana. Just seetõttu saavad USA presidendiks ja Briti peaministriks kandideerida mehed, kellel on ette näidata kindel ja pikk abielu. See moodustab suure osa nende ausast ja lugupeetavast kandidatuurist.
Teiseks öelge mulle palun, kus peitub selles avalikus sõnavõtus nali. Kas tõesti on sünnis sel teemal nalja visata ajal, mil üks meie juhtivatest poliitikutest, Mart Laar, paraneb haiglas? Kas tõesti ei ole Jüri Mõisal ministri vastu suuremat lugupidamist või on meie ühiskonnas tolereeritud n-ö maas lamavale oponendile jalaga kõhtu virutada?
Pealegi ei ole naiste teema Mõisa ainus negatiivset tähelepanu pälvinud sõnavõtt. Kümmekond aastat tagasi tunnistas Mõis ju ka seda, kuidas ta pole elus ühtegi raamatut lugenud. Eeskuju missugune...
Aga öelge mulle palun, kuidas tunneb end pärast Mõisa nalja viskamist Mart Laari abikaasa Katrin? Kihistab teel haiglasse naerda? On see tõesti eestlase meelest normaalne?
Rääkisin Mõisa nalja edasi paarile Suurbritannia sõbrale. Üks neist investeerib muide Tallinnasse sadu miljoneid eurosid. Esimese hooga jäi tal muidugi suu lahti, kuid siis ütles ta, “Naeruväärne. Kuidas see on võimalik!” Teine britt teatas, et mida oodata riigilt, mille juhtkond käitub nagu Hugh Hefner...
Mart Laar on üks on väheseid Eesti poliitikuid, kes ei ole meedias pälvinud tähelepanu perekonda puudutavate skandaalidega. Meedias on ta alati figureerinud õnnelikult koos oma armastava abikaasaga. Selle eest peaks Eesti riigis poliitikule andma lausa autiitli!
Minu armas Delfi kolleeg ütleb ikka, et kuidas ma ei väsi poliitikute lolluste peale ärritumast. Sest lollusel ja matslusel on piir! Eriti kui seda teeb ühe rahva eliit.
Piinlik, et meie eliit ei ole meile teejuhiks, vaid soosib matslust ja intelligentsi puudumist.
Just seepärast soovitan ma noortel eeskujude loomisel oma pilgud Lääne maailma poole pöörata, sest haritust leiab meie ühiskonna meediaveergudel viimasel ajal aina vähem. Ning soovin jõudu Mart Laari abikaasale Katrinile ja nende lastele sellel raskel eluetapil!
