Mul on kõrini, et pean kogu aeg sõbrannadele suhteeksperti mängima!

Ma olen ise ligi aasta aega vallaline olnud, kuid puutun ikka igapäevaselt suhteprobleemidega kokku. Nimelt arvavad mu sõbrannad, et mind metsikult huvitab nende suhteelu ning tean, kuidas nemad käituma peaksid.

Öine pihtimine
Mulle ei meeldi eriti enda isiklikest asjadest rääkida, kuid muidu olen avatud ja hea kuulaja. See viimane ongi ilmselt üks põhjus, miks oma probleemidega minu juurde tullakse. Mu korterinaaber, hea sõbranna röövis just hiljuti mult öösel kolm unetundi, sest tundis vajadust pihtida, kuidas tal kutiga läheb. “Nüüd Markus väldib mind, ma ei saa aru, kas ta ei armasta mind, ta on ju nii ideaalne. Peaks ta maha jätma, aga ma ei suuda. Mis ma nüüd teen,” seletas ta mulle. Kuulasin ja andsin tüüpilist stampnõu, et üritagu asjad selgeks rääkida. Kui see ei õnnestu, siis loobugu sellest suhtest, mis mitte kuhugi ei vii. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Ühesõnaga — mittemidagiütlevad lohutavad sõnad minu poolt.

Kogemused puuduvad
Ma ei ole ju tegelikult mingi suhteekspert. Mul on elus endal olnud vaid paar tõsisemat suhet. Teine sõbranna uuris mult just hiljuti, kuidas oma kallim maha jätta. Kuidas oleks kõige õigem. Kust mina tean… Ma olen ise elus vaid ühe korra suhte lõpetanud ja see oli ka mõlema jaoks suhteliselt lihtne. Asjad enam ei klappinud ning teda ei üllatanud, kui ka silmast-silma teatasin, et parem lahku minna. Sõbralik lahkuminek. Eks ma siis soovitasin ka sõbrannale silmast-silma suhtlust. Taas üks stampnõuanne.

Ei tahagi sõbranna abi
Aga tegelikult… Ega suurt vahet polegi, mis ma soovitan, sest üldiselt inimesed ei tahagi teistsugust arvamust. Nad tahavad, et keegi kuulaks ja nendega nõustuks! Neil on tegelikult juba selge, kuidas nad käituvad, aga nad vajavad, et keegi seda kinnitaks. Kui kuulaja arvamus sellega ei kattu, siis mõtleb rääkija lihtsalt: ahh, ta ei mõista, mina teen ikka nii, nagu ise õigeks pean.
Kokkuvõttes on see kuulamine ja targutamine ikkagi vaid minu kui “suhteeksperdi” raisatud aeg.

Sorry, mind ei huvita…
Teisalt ma veidi ka mõistan seda vajadust ennast avada. Sa ei lähe ju emale või isale kurtma, et näe, meil voodis ei klapi. Ikka pihid seda sõbrannadele. Isegi, kui tead, et võib-olla pole neil sellest sooja ega külma. Minul näiteks tõesti pole sooja ega külma, aga kuidas ma ikka sõbrannad pikalt saadaks ja ütleks: sorry, mind ei huvita. Nii mul polekski peagi enam ühtki sõbrannat. Eks pean vägisi head nägu edasi tegema ja sõbrannade armusuhetes kolmas osapool olema.