Sammud kauni käekirja poole
Hea käekiri ei tähenda aeglast maalimist, vaid head kirjutusrütmi ja omandatud liigutuste kasutamist parimal moel. Tähtis on meeles pidada, et ilus käekiri pole alati efektiivne. Oluline on, et inimene kirjutaks kiiresti ning endale ja teistele arusaadavalt.
Koolis nõutakse tähtede maalimist, kuid ei õpetata lapsi kiiresti kirjutama. Põhikooli keskastme õpilaste juures on täheldatud, et kui peab kiiresti kirjutama, ei ole lapsed võimelised seda arusaadavalt tegema ja tempoga sammu pidama. Käsitsi kirjutamine nõuab liigutuste täpse juhtimise oskust, veatut koordinatsioonivõimet ning sõrmede ja käe visuaal-motoorset juhtimist. Kirjutamine on seotud kõnealuste motoorsete võimete arenguga, see aga sõltub kirjutaja east.
Motoorika õppimine areneb alati esialgsetest aeglastest ja suurema ulatusega liigutustest täpsemate ja kiiremate ning seega mitte enam nii hästi juhitavate liigutuste suunas. Motoorika õppimine hõlmab individuaalset kohanemist ja eri lahenduste läbiproovimist.
Näiteks kõndima õpitakse sagedaste kukkumiste saatel, tutvudes tänu sellele tasakaalu hoidmise seisukohalt oluliste teguritega. Paberilehele kirjutamine on samasugune liikumise tulemus nagu kõndiminegi. Kõige uuemad kirjutamist analüüsivad meetodid kujutavad endast kütkestavalt lihtsat viisi sisseharjutatud käekirja taga peituva süsteemi analüüsimiseks ning seos tatud käekirja loomisel rakendatavate printsiipide väljaselgitamiseks.
Vasakukäelised lapsed
Mõnikümmend aastat tagasi õpetati kõik vasakukäelised lapsed ümber paremakäeliseks. Veel tänapäevalgi ei ole paljud vanemad kindlad, kuidas vasakukäelisse lapsesse suhtuda tuleb. Esimene ja kõikumatu reegel: vasakukäelised on täpselt sama normaalsed kui paremakäelised. Nad oskavad kirjutada, joonistada ja teha igasuguseid asju sama hästi kui paremakäelised. Vasakukäelisus ei ole mitte halb harjumus, vaid selle tunnus, et motoorikas domineerib aju parempoolkera – käe eelistus tähendab ka ajupoolkera eelistust.
Laste vasakukäelisust tuleb julgustada, mitte mingil juhul ei tohi püüda seda ümber õpetada – kujutab endast väga jõulist sissetungi inimese ajju.
Laps tuleb kohe alguses varustada just nimelt vasakukäeliste jaoks
mõeldud argiesemetega. Arvutihiir peab olema vasakul ja varustatud pika juhtmega, soovitatav on kasutada juhtmevaba hiirt. Ainuüksi vasaku või parema käe jaoks sobiva ergonoomilise
kujundusega hiir ei ole hea variant.
Iseäranis oluline on abistada vasakukäelisi lapsi pingevaba kirjutamisasendi
omandamisel. See nõuab kriidi ja sulepea õigesti käes hoidmist, mis tuleb selgeks õppida juba
enne kooli. On äärmiselt tähtis, et last aidatakse selliste spetsiaalsete töövõtete õppimisel, mis erinevad paremakäeliste laste omadest. Niisuguseid võtteid nõudvate tegevuste hulka kuluvad näiteks lõikamine, lipsusõlme msidumine, teritamine, käsitöö, õmblemine, tikkimine, kudumine ja heegeldamine. Võimaluse korral peab valgus langema töölauale paremalt või eest.
Ergonoomilised kirjatarbed
Eelistagu laps paremat või vasakut kätt, tuleb vanemal olla abiks mugavaimate kirjatarvete ja tööriistade soetamisel – nii õnnestuvad kõik ülesanded paremini ning lapse käsi ei tõmbu kirjutamisel krampi. Ergonoomilisi kirjutusvahendeid ja tööriistu on loodud nii parema- kui ka vasakukäelistele. Laste ja täiskasvanute kirjatarbed erinevad veidi üksteisest, sest ka kirjutajate käed on erineva suurusega. Näiteks Stabilo valikust leiab igas vanuses inimene kiiret kirjutamist abistava ergonoomilise pliiatsi või pastaka.
