Seitse olukorda, mis ettekandja pööraselt vihale ajavad

Kui sa ei taha süüa võileiba, mille peale on aevastatud või lihatükki, mis on "kogemata" enne serveerimist maha pillatud, peaksid jääma väljas söömas käies viisakaks ja mõistlikuks. See, et ettekandja sind teenindab, ei tee temast sinu isiklikku teenijat, keda võid lõputult kamandada. Siin on mõningaid olukorrad, mis ettekandjal närvi mustaks ajavad.

1. “Vabandage, aga palju kaloreid teie einevõileivas on? Aga kas selles kastmes on kasutatud värskeid tooraineid?”

Ettekandja võiks, aga ei pea seda infot teadma. Enamjaolt vahetuvad restoranide ettekandjad üpris ruttu ja keegi sinna pikaajalist karjääri tegema ei lähe. See tähendab, et on üpris vähetõenäoline, et sind naeratades teenindav inimene teab peast iga menüüs oleva toidu viimset kui üht komponenti ja kalorisisaldust. Usu, tal on menüü meeles pidamisegagi raskusi.

2. “Palun mulle üks kuum tee.”

Kui sa pole just kohvikus, võiksid kõige kiirematel tundidel eelistada jooke, mille ettekandja saab lihtsalt välja valada ja sulle tuua. Kui on lõunatund restoranis ja ta jookseb toitudega edasi-tagasi, on tema jaoks tõeliselt tüütu minna vett kuumutama, teepakikest otsima ja seda kõike sulle serveerima. Rõhutame, kohvikus on teised lood, aga populaarses itaaliarestoranis lõunatunnil teed tellides, saab sinust automaatselt ebasoositud klient. “Arrgghh, miks ta ei võinud kuskile väiksesse kohvikusse oma teed jooma minna,” mõtleb ettekandja hambaid kiristades.

3. “Palun veel salvrätte! Ja suhkrut! Ja uut lusikat!”

Mõtle kohe välja, mida sul tarvis on ja esita need soovid korraga. Ühe inimese pärast kuuskümmend korda edasi-tagasi käia on tüütu ja mõttetu ning kohe kindlasti on ettekandjal targematki teha kui kuningateenrit mängida.

4. “See polnud mingi crème brûlée!”

Juhuks, kui sa veel ei teadnud, siis restoranides on kokad ja ettekandjad. Esimesed teevad sulle toidu valmis, teised toovad selle lauda. Seega on täiesti mõttetu hakata ettekandjale kiruma, kui halvasti su toit maitsestatud oli või kuidas sa said Itaalias palju etemat pastat.

5. Kus on teie kombed?

“Palun” ja “aitäh” käivad asja juurde ka siis, kui sa selle eest maksad, et keegi sulle joogiklaasi ette tõstab. Sa ei ole rohkem inimene kui see, kes sind teenindab, nii et suhtle temaga nagu võrdsega. Restoranilaud pole koht, kus kuningat mängima hakata.

6. “Las need lapsed jooksevad!”

Kõike tüütumad on need vanemad, kes lubavad oma lastel söögikohtades laudade vahel ringi joosta, laulda, karjuda, toiduga mäkerdada… Ja seda mitte ainult ettekandjate, vaid ka teiste külastajate meelest. Leia lapsesõbralikud restoranid või söö oma lapsega kodus, aga teised ei pea sinu lapse söömiskommetele (või nende puudmisele) tunnistajaks olema.

7. “Kas selle arve saaks palun pooleks teha?”

Arve pooleks tegemine on okei, aga kui sa palud seda teha siis, kui arve on juba lauda toodud, oled ikka tõeline tüütus! Kas te siis enne sööma asumist ei suutnud otsustada, kas maksate koos või eraldi?

Kallis ettekandja, anna teada, mis sul veel närvi mustaks ajaks?

Allikas: allwomenstalk.com