Kodu korda: valgusallikatel on kodus erinevad ülesanded
ASi Moodne Valgustus spetsialist Karmo Nopri ja Baumaxi internetipoe tootespetsialist Kalev Aus kinnitavad, et nii kodus kui ka kontoris sõltub valgustuse õige planeerimine algmaterjalist ehk ruumist endast. Väga palju loeb see, kas ruum on juba remonditud ning kuidas on paigaldatud selle elektrivalmidus.
Oluline on muidugi ka elektrikaablite asukoha jälgimine. Kui kaablid on paigaldatud, sõltub valgustite paikapanemine juba sellest, kuhu annab neid ühendada.
Kui aga ruumi remont, sealhulgas elektrivalmidus, on alles planeerimisel, on ka rohkem valikuvõimalusi — milliseid valgusteid ning kui tihedalt saab sellesse ruumi paigutada. Valgustuse õige planeerimine algabki korteri remondi planeerimisega või juba uue hoone projekteerimisel, sest elektrikaablid tuleb paigaldada õigetesse kohtadesse, õigetesse nurkadesse “valmis vedada”.
Kuna sisekujunduses tuleb kõike vaadata kompleksselt, võib mõnele inimesele elektrikaablite õige paigaldus alguses tunduda suhteliselt raske ülesanne. Pilt tuleb siiski kokku panna väikestest erinevatest kujunduslikest mosaiigikillukestest.
“Kelle jaoks on kujundamine lihtne, suudab mosaiigi ise kokku panna. Kellele käib see üle jõu, palkab sisekujundaja. Aga üks pisike, kuid samas väga oluline kild mosaiigis on valgustid,” soovitavad spetsialistid.
Juhul, kui inimene hakkab ise oma kodu renoveerimisel või ehitusel valgustust planeerima, on kasulik kõigepealt selgeks teha erinevate valgustusviiside plussid ja miinused. Kahjuks on nii, et kui ta pole valgustuse planeerimisega kokku puutunud, teeb ta panuse pigem üldvalgusele. Ehk siis mõtleb umbes sedasi: panen lakke ühe valgusti ja seinale lüliti ning valgustuse küsimus ongi lahendatud. Ometi ei tohi unustada, et valgus on kodus ka hubasuse allikas.
Inimestel on erinevad maitsed-soovid ning seepärast spetsialistidel ühtset valemit ei ole. Esimese asjana tasub minna valgustite kauplusesse ja küsida sealt vaadata tootekatalooge. Või uudistada usinalt internetis fotosid sise- või väliskujundustest.
Ühiskondlike hoonete jaoks on oma nõuded, kui palju peab kuskil ruumis valgust olema ning millised on nii-öelda valgustuse normid. Spetsialistide sõnul tehakse suurematele ehitusobjektidele eraldi teenusena valgusarvutused, väiksemate jaoks oskavad aga juba asjalikud valgustite müüjad sisetunde järgi öelda valgusti võimsuse vajaduse.
Olemasolev aknapind on boonuseks
Oma rolli mängib ruumi valgustuses olemasolev aknapind. Ehk mida looduslikumalt ja loomulikumalt valgem kodu, siis seda vähem on vaja mõelda lampidele. Valgustusspetsialistid kinnitavad nagu ühest suust, et olemasolev aknapind ja looduslik valgus mõjutavad kindlasti valgustust. Fakt on see, et päevasel ajal on suure aknaga ruumis valgust tunduvalt rohkem kui pisikeste akendega soklikorrusel.
Kuid peale olemasoleva aknapinna loeb ka see, millistes toonides on sisekujundus planeeritud/tehtud. Teada tõde on see, et must värv neelab valgust — tumeda seinaga toas on seda märksa vähem kui heledama seinaga ruumis.
“Samas mingit ühtset reeglit ei ole, millist valgustit kasutada siis, kui on suured aknad,” tõdeb Moodsa Valgustuse spetsialist Karmo Nopri. “Kes on väga pedant, see paigaldab hoonesse valgusti lülitussüsteemiks hoopis mingit sorti regulaatori. Siis saab vastavalt oma vajadusele valgustugevust reguleerida.”
Erinevate valgustite jaoks on erinevad regulaatorid. Kontoris võib lisada näiteks ruumi lakke või valgustite külge valgusregulaatorid, mis ise automaatselt reguleerivad valgustugevust. Kui päike paistab tuppa, vähendab valgusti valgustugevust ning vastupidi. Siis on ruumis kogu aeg ühepalju valgust.
Et efekt välja tuleks, peab olema mõistlik
Eks igaüks ole märganud, et laevalgustite valik on iga aastaga täienenud ning vastavalt rahakotile võib leida nii lihtsamakoelisemaid kui ka ülimoodsaid disainlampe.
Karmo Nopri: “Laevalgustina nähakse tänapäeval väga palju erinevaid lampe. Laelamp on nii plafoon, klassikaline rippuv või vastu lage asetsev laelamp, kroonlühter, suunatav või trossivalgusti, siini- kui ka süvistatav valgusti. Valgusti valitakse vastavalt ruumi kõrgusele ning soovitavale valgustusefektile.”
Osa laelampe koondab rohkem valgust, osa jälle hajutab. Kuhu sobib rohkem hajus valgus ja millisesse ruumi rohkem koondatum laevalgus?
“Mustast kuplist valgus läbi ei tule, valgest aga küll. Kuppel on selleks, et valgusallikas ei pimestaks silma. Kuppel võrdub hajutiga. Kui laelambil on ümber tumedast riidest koonusekujuline kuppel, langeb suurem osa valgust valgusti alla. Külgedele siis valgus ei pääse. Kui kuppel on koonusekujuline valge, jaotub valgus igale poole enam-vähem võrdselt. Kuhu mingi valgus paremini sobib, see sõltub inimese soovist ja pere harjumustest,” seletavad spetsialistid.
GU10 või GU5,3 sokliga halogeenidega suunatavate või nn aktsentvalgustitega saab luua huvitavaid efekte või tuua esile mingeid esemeid. “Siin tuleb jälgida, et halogeeni valgusvihk ei satuks inimesele ebasobivasse kohta. Ebasobiv koht tähendab seda, et valgus paistab inimesele eredalt silma,” manitsevad valgustuse asjatundjad.
Üsna levinud viga on see, et valitakse GU10 halogeenidega suunatavad valgustid, mis pannakse lakke. Siis aga ollakse pahased, miks valgus ühtlaselt laiali ei lähe. Selline valgusallikas on kohtvalgusti, mille puhul suundub valgus vaid sellele kohale, kuhu ta paistab, mitte ei valgusta kogu ruumi hajusalt ja ühtlaselt.
Halogeenidega armastatakse efektselt valgustada looduskivist seinu. Eriti hästi tuleb see välja krobelise pinna puhul. Ent siin varitseb ka oma oht: kui juhtub olema sile kivi, millel on sees õrnad triibud või lihvimisjäljed, toob selline valgus välja kõik kivi vead ning tulemus on kole. Niisugust seina saab ka 4-5 korda väiksema valgusega esile tuua.
GU5,3 valgusallikad on saadaval erineva valguskraadi nurkadega. See annab sisekujundajatele hea platvormi arendamaks kujundusfantaasiaid. Hästi palju efekte saab spetsialistide sõnul luua ka LEDi ribadega.
Soklid ja pirnid
Kindlasti tuleb endale selgeks teha valgusallikate erinevad soklid. Spetsialistide sõnul on laialt levinud Eestis tavainimesele tuntud E27, E14, GU10, G9, G4, GU5,3, R7s, G13, G5 pluss ühiskondlikes hoonetes levivad kompaktluminofooride valgusallikate sokli mudelid. Kõikidele nimetatud soklitele on olemas erinevad valgusallikad.
Karmo Nopri soovitab tähele panna, et hõõglampide tootmine on Euroopa Liidus etapiviisiliselt keelustatud ning mõningate toodete puhul müüakse laojääke. Hõõglambi asemele on tulnud halogeen, mis näeb välja nagu tavaline hõõglamp, kuid sees on hõõgniidi asemel halogeen.
“LED-lambid arenevad tänapäeval väga kiiresti. Kuna tegu on puhtalt elektroonikaga, muutuvad materjalid ja võimsused iga aastaga suuremaks. Praegu on LEDid kallid ning need annavad ka suhteliselt vähe valgust. Suurema raha eest saab korraliku LEDi, aga kas soetusmaksumus ka kunagi tagasi teenitud saab, seda keegi ei tea.”
Hea valgusti ei pea alati maksma väga palju. Kuid väga oluline on leida iga laelambi jaoks õige võimsusega pirn. Seda, millise võimsusega pirn sobib, tuleb valgusti müüjalt alati küsida.
Rusikareegel hõõglambi üldvalgusele on: 10 W ühe m2 peale. 50 W GU10 sokliga lakke süvistatavaid halogeene paigaldatakse näiteks 1-1,5meetriste vahedega. Mõnele inimesele meeldib neid paigutada ka suuremate vahedega. Kõik sõltub sisekujunduslikust maitsest.
Põrandalambil mitu rolli
Erinevat tüüpi laevalgustite kõrval on suur valik ka põranda-, seina- ja laualampe. Kui laes näiteks ei ole elektrikaablit, ongi soovitatav valida ruumi kas seina- või põrandalamp. Põranda- või laualambi tuleb soetada veel siis, kui valgustit on vaja tõsta erinevatesse kohtadesse.
Põrandalamp on sisustuselement, kuid samas on sellel täita ka üldvalgustuse roll. Põrandavalgustitel on erineva võimsusega ülemised osad ning mõnega saab valgeks teha suisa 30-40 m2 suuruse toa. Peale selle on osadel põrandalampidel lugemislamp, mida on võimalik endale sobilikku suunda pöörata.
Seinalambi kasutust läbi kaaludes tasub mõelda, kas lülitus käib üldlülitist või valgusti küljes olevast. Seinavalgustitega saab seinale luua mõnusaid efekte, mis mõne sisedisaini elemendiga võib väga hästi tööle hakata. Kõik sõltub eesmärgist, millist valgust on inimesele antud ruumi vaja. Iga valgusti annab omamoodi valgusefekti.
Magamistuba vajab õdusat, hajutatud valgust. Ja lisaks lugemislampi kas seinale või öökapile, kui inimesel on kujunenud harjumus enne magamajäämist voodis lugeda.
Kooliõpilase toas peab peale tavavalgustuse laual olema korralik kõrge lauavalgusti. Peaasi on see, et ruumis oleks igaks juhtumiks olemas korralik valgustus. Lapse silma ei tohi pimedus rikkuda!
Erinevate ruumide valgustust läbi mõeldes tasub ikka ja jälle lähtuda ennekõike oma maitsest ja sellest, kui palju valgust on iseenda jaoks piisav. Reeglit, et valgust on liiga palju või liiga vähe, spetsialistide sõnul ei ole. Kõik sõltub inimese soovist. 
Pikemalt loe ja vaata oktoobri ajakirjast.
