“Kõige olulisem on panna last tähele kui eraldi isiksust, julgustada teda ja pakkuda prooviks tegevusi, kus on vaja kasutada mitmeid võimeid. Siin on kavalaks nipiks maailmakuulsa psühholoogi Carol Dwecki soovitus: kiida last pingutuse ja usinuse eest ning ära rõhuta, et ta on sünnipäraselt andekas — muidu võib laps hakata arvama, et kõik tuleb niikuinii kergelt kätte.

Samas on lapses mõnd annet märganud vanem alati dilemma ees: kas arendada üht annet maksimaalselt või arendada last ühtlasemalt? Ühest soovitust siin anda ei saa, küll aga peaks vanem meeles pidama, et ka väga andekas laps peab suutma teistega suhelda, tal võiks olla sõpru. Muidu on tulemuseks küll andekas, aga õnnetu laps.”