Võrdõiguslikkuse voliniku sõnum tööandjatele: kui diskrimineerid, siis maksad kallilt!
Oma tänases ettekandes tuletas Sepper meelde, et naiste ja meeste keskmiste palkade lõhe on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt 28%.
Volinik loetles üles tegurid, mis palgalõhe tekkimist ja püsimist mõjutavad:
Erinevate tööde ja tegevusalade erinev väärtustamine
Kodutööde ja perega seotud kohustuste tasustamata jätmine
Müüt, et endiselt peaks mees peret üleva pidama
Mehed ja naised töötavad erinevatel aladel, erinevates sektorites. Ajalooliselt ja kultuuriliselt välja kujunenud, seotud tõekspidamistega ja mehe ja naise valikutega elus.
Sooline diskrimineerimine — kui palju seda on, seda täpselt ei tea, puuduvad uuringud.
Oluline osa on perekondlike kohustustega seotud hoiakutel ja käitumisel — naisi “karistatakse” lapse omamise eest väiksema palgaga, madalama tööga või tööst ilma jätmisega. Paljud ei saagi aru, et see võiks olla probleem.
Müüt, et naistöötajal on väiksem tootlikkus, kuna mõtleb rohkem kodule, perele, lasteaialapsele järele, võtab hoolduslehe jne. Kuni uuringuid, mis selliseid arvamusi tõestavad, Eestis ei ole, niikaua me räägime müüdist.
Kuid mida siis saaks teha, et palgalõhe väheneks ja lõpuks kaoks?
Sepperi hinnangul on tegu probleemiga, mis puudutab meid kõiki ja vajab tingimata riiklikku sekkumist. “Soovitatakse, et naised peaksid ise olema aktiivsemad, tööintervjuudel hakkajamad ja nõudma oma õigusi, olema ambitsioonikamad ja tahtma karjääri teha, see kõik on väga õige, kuid indiviidi tasandil seda probleemi ei lahenda. Me vajame muutusi riigi tasemel!“ rõhutab ta.
Kuna suur mõju on meie hoiakutel ja väärarusaamadel, siis on Sepperi sõnul väga oluline jätkata pideva teavitustööga ning ajalooliselt välja kujunenud hoiakute mõjutamisega.
Lõpuks me peaksime jõudma sinnamaani, et tööandjateni jõuaks sõnum, et diskrimineerimine on karistatav, ütleb Sepper. Ta loodab, et see aeg ei ole kaugel, mil tööandjad, kes naiste ja meeste vahel vahet teevad, pannakse avalikku häbiposti, nad peavad maksma kannatanule kahjutasu ja kohtusse jõuab järjest rohkem diskrimineerimisjuhtumeid, mis saavad kannatanu jaoks positiivse lahenduse.
