Südametervis saab alguse suust
Uue aasta eel ollakse alati muudatusteks valmis ja sestap on parim aeg see teema rambivalgusesse tõsta.
Kroonilise igemepõletiku mõjust südame ja veresoonkonna haigustele (SVH) hakati rohkem rääkima 1990ndatel – siis tõid teadusuuringud välja selge seose hambaümbrise põletiku ja pärgarterite lubjastumise vahel. Teadlased märkasid, et aju- ja südameinfarktiga patsientidel leidus palju enam hambast pärit infektsioone või selle tõttu kaotatud hambaid kui kontrollrühmal.
Avastus pole üllatav. Kujutage ette põletikus igemetega inimest, kelle suus on sellisel juhul peopesasuurune veritsev haav – avali värav haigusetekitajatele inimorganismi tungimisel.
SVHd põhjustavad suubakterid peamiselt kolmel viisil:
- bakterieemia (bakterite esinemine veres);
- kohaliku põletiku virgatsainete võimendatud süsteemne põletik;
- kohaliku enesehävitusliku immuunvastuse esilekutsumine.
Bakterieemia ehk vereringesse tunginud bakterid käivitavad süsteemse põletiku reaktsiooniahela, milles kannatavad ka haiguskoldest eemal olevad organid. Kroonilise igemepõletiku korral on igemekude katubakteritega võitlemiseks vajalike kaitsekehade kohaletoomiseks ülirikkalikult varustatud väikeste veresoontega. Seetõttu veritseb ige juba kergel kokkupuutel. Nii satuvad mikroobid vereringesse näiteks hambaid harjates või tihkemat toitu närides. Vereringesse võib baktereid sattuda ka hambaraviprotseduuride käigus, näiteks jäänukjuurt või hambakivi eemaldades.
Ohtlik on just pidev bakterieemia, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks käivitab see organismis üldise häirereaktsiooni – süsteemse põletiku kaskaadi. Patsient ei pruugi seda eriti tundagi, kuid verepildis kasvavad põletikunäitajad ja muu hulgas ka nn halva kolesterooli tase, mida seostatakse otseselt ateroskleroosi (veresoonte lubjastumine) tekkega.
Teiseks erituvad põletiku virgatsained vereringesse ka lõualuus hammast ümbritsevast lokaalsest põletikust, mis võimendab üldist põletikureaktsiooni.
Kolmandaks suudavad põletikus igemetaskust, kus bakterite arv on terve igemega võrreldes miljonikordne, lähtunud pisikud vereringe kaudu südameni jõudes kinnituda pärgarteri sisekestale.
Veresoone seina rakku tungides käivitub ka selles hävituslik põletik ja sklerootiline protsess. Sellest vabanevate virgatsainete toimel võimendub üha enam ka organismi üldine põletikureaktsioon.
Kokkuvõttes – hamba kinnituskudede põletik ei kutsu üksnes esile ateroskleroosi kui SVH peamist põhjustajat, vaid võimendab selle kulgu mitmekordselt.
Suuinfektsiooni riskitegurite kontrollimine on lihtsaim ja odavaim viis vältida südamehaigusi. Nii ongi aeg teiste SVH riskitegurite kõrval rääkida hambahaigustest. Seda enam et igale tervele inimesele on nende kontrolli all hoidmine jõukohane.
- Igemekoe kroonilise põletiku bakter põhjustab otseselt ateroskleroosi.
- Hamba tugikudede põletik suurendab südameinfarkti riski üle kahe korra.
- Halb suutervis noorena tähendab halba südametervist vanurina.
Muna või kana? Parodontiit või südamehaigus?
Võib ju küsida – kumb oli enne, kas igemepõletik või südamehaigus? Et nende haiguste riskitegurid kattuvad, on seda võimatu täpselt öelda. Veresoonkonnahaigus põhjustab verevarustuse häireid ka suuõõnes ja võib seega olla igemehaiguste tekkimise üks põhjus.
Selge on, et väljakujunenud südamehaigel tõstab parodontiit südame- ja ajuinfarktiriski mitmekordseks. Suuinfektsiooni tekitajad tõstavad ka vere hüübimisaktiivsust, mille tagajärjel moodustuvad mikrotrombid ehk hüüvised põhjustavad veresoone ummistusi.
Vananedes on üldine tervislik seisund ja suutervis üha olulisem – suupiirkonna infektsioonid ja halb suuhügieen lisavad SVH riski ja põhjustavad paljude üldhaiguste ägenemist (diabeet, reuma, astma).
Teisalt kiirendavad üldhaigused suuhaiguste väljakujunemist. Nii võib parodontiit diabeedi varjus ilma mingite nähtudeta areneda aastaid väga salakavalalt.
Peaaegu kõik on kokku puutunud hambahaigustega ja neid peetakse millegipärast enesestmõistetavaks või suisa vältimatuks saatuse vingerpussiks. Tegelikult on hambahaiguste ning nende kaudu ka südame ja veresoonkonnahaiguste kontrolli all hoidmine igale inimesele jõukohane.
Suupiirkonna põletikud
Nii hambakaariest kui ka hamba kinnituskudede põletikku (parodontiit) põhjustavad mikroobid.
Kaariese puhul määndavad bakterid hamba kõvakude.
Parodontiidi puhul käivitab hambakaelal pesitsev bakterikoloonia lõualuus ennasthävitava kaitsereaktsiooni. Selle tagajärjel võib asjakohase ravi puudumisel hammas lõualuust
irduda.
Et kaariesel ja parodontiidil pole algstaadiumis haigusnähte, küsitakse sageli abi alles tõsiste tüsistuste ilmnemisel.
Nagu kaariesepisik, nakkub ka parodontiidi põhjustaja perekondlikult sülje vahendusel. Haigestumine sõltub bakterite arvust, kontaktide sagedusest ja vastuvõtja geneetilisest soodumusest. Terve inimese suus leidub parodontiiti põhjustavaid baktereid väga vähe või üldse mitte.
Parodontiidi õige raviga on võimalik igemehaige nakatamisriski vähendada. Ravi tulemusel saavutatud suu mikrofloora (normaalne ökoloogiline) tasakaal takistab edaspidi haigusetekitajate arvu kriitiliselt suureks kasvamist.
Kui nakkus on juba saadud, jäävad kurjad pisikud suhu hammaste elukaare lõpuni. Seepärast liigitatakse nii hambakaaries kui ka hamba kinnituskudede põletik tänapäeval kroonilisteks haigusteks võrdselt südame ja veresoonkonna haigustega.
Ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine
Ateroskleroos on põletikuline haigus, mille korral ladestuvad veresoonte sisekestadele tasapisi lubjastuvad rasvainest paksendid ehk naastud. Selle tagajärjel sooned ahenevad, kuni ühel hetkel ummistuvad ja/või muutuvad rabedaks ja rebenevad.
Parodontiiti põhjustavad bakterid käivitavad arteriseinas põletiku ja naastu rebenemise. Selle tagajärjel tekib tromb ehk veresoonesisene vereklomp, mis elutähtsa organini jõudes blokeerib seal verevarustuse ja põhjustab infarkti. Südamehaigel väheneb ainuüksi pärast adekvaatse parodontiidi ravikuuri LDL-kolesterooli tase 25%, mis vähendab nende südameinfarkti riski 30–50%.
Endokardiit ehk südame sisekesta põletik
Hambahaiguste ja endokardiidi vahelist seost tuntakse juba eelmise sajandi algusest. Et suubakterite valk reageerib südame sisekesta rakustruktuuriga, võib ilmneda väga raskete tagajärgedega infektsioos-allergiline reaktsioon.
Selle tagajärjel võib tekkida tõsine klapirike ja eluohtlik südamepuudulikkus. Õnneks esineb endokardiiti suhteliselt harva, kuid seda haigust põdenud ja tehisklapi või -veresoonega patsiendid vajavad enne hambaraviprotseduure bakterieemiast tulenevate tüsistuste ärahoidmiseks ravi antibiootikumidega.
Parodontiit ehk hamba kinnituskoe põletik
Parodondiit on krooniline haigus, mida põhjustavad hambakaelal allpool igemepiiri pesitsevad bakterid. Mööda hambakaela kasvavad mikroobid järjest sügavamale. Enamasti n-ö lammutab organism kaitsereaktsioonina veresoonterikka luukoe (mille kaudu vallutaks infektsioon kogu organismi kiiresti) viimasest hambakaelal olevast bakterist umbes paari millimeetri
kaugusele.
Nii vähenebki parodontiidi edenedes hammast ümbritseva luuserva kõrgus, kuni viimases staadiumis organism hamba hülgab. Inimene ise avastab sellisel juhul suus loksuva hamba, mida ainult turses ja punetav igemekude kinni hoiab.
Parodontiidi ulatust mõjutavad perekondlik soodumus, suitsetamine ja süsteemsed haigused, nt diabeet. Parodondiidi sagedasemad süsteemsed tüsistused on südame ja veresoonkonna haigused, insult, kopsupõletik ja enneaegne sünnitus.
- Loobu suitsetamisest.
- Ole kehaliselt aktiivne.
- Toitu tervislikult.
- Säilita normaalne kehakaal.
- Ära liialda alkoholiga.
- Kontrolli korrapäraselt vererõhku, kolesterooli ja veresuhkrut.
- Jälgi südametervist.
- Väldi stressi ja puhka.
- Pese hambaid kaks korda päevas.
- Igal pereliikmel olgu oma hambahari.
