Enne abiellumist olid armunud koos olnud natuke üle viie aasta. “Tegelikult ma arvasin, et käepalumist ei tule, olin hästi ratsionaalselt öelnud, et mina ei tahagi, pole vajagi! Siis tuli valentinipäev, jalutasime Musumäel…hakkasin midagi kahtlustama…ja nii kui Toomas karbi välja võttis, mul pisarad jooksid, et jaa, jaa!” meenutab naine.

“Need, kes ütlevad, et mis vahet seal on, ametlikult või mitte — tehke siis ära, kui vahet pole,” arvab Inga.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena