Noore naise aastavahetus: pidutseda sõpradega hommikuni või istuda pensionäridega kodus?
Rutiin: jooming hommikuni
Olen praegu 25, aastavahetus muutus sõpradekeskseks ürituseks kui olin umbes 16. Enne seda istusin ikka vanematega kodus, vaatasime telesaateid ja sõime verivorste. Südaöö paiku sai õue mindud ja rakette lastud. Kui olin hea laps, sain ikka lastešampust ka. Vanuse kasvades kasvas ka tähistamine. Nagu juba välja tõin, ühe aastavahetuse suutsin maha magada. Järgmine hommik tundus s ee pigem naljakas kui kurb. Üldiselt olen uut aastat võtnud vastu kodulinnas ehk Tallinnas. Tüüpiline rutiin: sõpruskond koguneb kellegi korteris, saab napsi võetud ja nalja visatud, südaööks minnakse Vabaduse väljakule. Edasi tuleb klubi- ja baarituur ja hommikul jõuab viimaks koju ka. Kord sai aastavahetuseks sõidetud ka Riiga. Siis sai pidu peetud lausa mitu ööd jutti.
Mu ema ütles kord, et tegelikult on aastavahetus ju noorte jaoks nagu iga nädalavahetuski. Järjekordne põhjus pidu panna. Mina vaidlesin muidugi vastu, et see on ikka eriline sündmus, tunne on hoopis teine. Seletasin ka, et siis saavad sõbrad kokku, keda pole ammu näinud. Njah, kellel siis õigus on, otsustage ise.
Aasta tagasi olid sarnased plaanid kui alati. Pidime sõbranna Mustamäe korteris kokku saama. Tegime isegi uhke Facebooki kinnise ürituse lehekülje, et teada palju rahvast tuleb. Jõulude paiku oli juba 15 inimest teada andnud, et tulevad. Sõbrannal on suur korter, rahvahulga pärast probleeme polnud.
Haigestumine muutis plaane
Ja siis lõppes minu peoplaan ära. Jäin nimelt haigeks. Kõrge palavik, köha ja nohu — ühesõnaga kogu kupatus. Ma olin alguses kindel, et aasta lõpuks olen jälle jalul ja kõik on korras, kuid petsin end. Tundus, et aina hullemaks läheb. Ema ütles, et ma võin küll täiskasvanud olla, aga kui peaksin ikka pidutsema minema, tuleb ta kas või ise kohale ja tekitab mulle piinliku skandaali. Mina turtsusin (nohu tõttu otseses mõttes turtsusin) vastu, et küll ma terveks saan.
Muidugi ei saanud. Aastavahetusel oli küll juba veidi parem, aga ainuüksi mõte alkoholist ja pidutsemisest ajas iiveldama. Kuna poolhaige ja kainena nii ehk naa peoseltskonnas olla ei tahaks, läksin hoopis ema juurde. Ta kokkas, mina tõmbasin telekavas ringe ümber, mida vaadata. Kuna minagi olin kodus, otsustasid ka Harjumaal elavad ema vanemad ehk minu vanavanemad külla tulla. Õhtu jooksul liitus meie seltskonnaga veel naabrinaine — umbes 80aastane prou a, kellega ma viimati suhtlesin kui olin laps. Ta vahel hoidis mul silma peal, kui ema pidi kaua tööl olema.
Meenutusi vanadest aegadest
Nii me siis istusime, sõime ja vaatasime televiisorit. Teised võtsid pisut konjakit ja veini ka. Aeg lendas ja tegelikult oli väga tore. See naabrinaine ja vanavanemad hakkasid rääkima, kuidas nemad vanasti aastavahetust tähistasid, kuidas see käis nõukogude ajal. Rääkisid mulle pikalt nääridest, sellestki, kuidas salaja jõule tähistati. Minu jaoks oli see nii huvitav, sest üldiselt pole mul taoliste asjade vastu huvi ja aega. Ikka olen kärsitu ja tormaks muudkui edasi, aga nüüd oli aega. Kui kell hakkas 00.00 saama, siis läksime õue. Ei sõitnud kuskile Vabaduse väljakule lärmava peoseltskonna hulka, vaid vaatasime ilutulestikku sealtsamast — Lasnamäe kortermaja hoovist. Ja nägi küll. Soovisime head uut aastat ja läksime siis tuppa tagasi. Magama läksin umbes poole kahe paiku.
Järgmine hommik ärgates ei olnud paha, olid hoopis positiivsed emotsioonid. Hiljem sõbrad rääkisid, kuidas nad taas hommikuni pidutsesid, kuidas üks tüüp telefoni ära kaotas, kuidas sõbranna mingi kuti korteris lõpetas jms.
Millest ma siis tegelikult ilma jäin?
Mida sel aastal teha?
Nüüd on aasta möödas. Deja vu — pidu toimub taas sõbranna korteris Mustamäel, Facebookis on tulekust teada andnud umbes 15-20 inimest, plaan on sarnane varasematele aastatele. Mina pole veel otsustanud, aga kaldun arvama, et püsin vist ka sel aastal hoopis kodus ema juures. Tundub palju huvitavam. Ma saan ju sõpradega aasta vältel kogu aeg väljas käia, aastavahetus võiks teistsugune olla. Kuna ma sel aastal terve, saan vanema põlvkonnaga ka šampuseklaase kokku lüüa.
