Kallis naine, luban sulle, et ma…

… toon sulle rohkem lilli.
Isegi kui sa kehitad õlgu ja ütled, et miks neid lilli on vaja tuppa surema tuua, tean, et kõigile naistele meeldib lilli saada. Kui mitte lilli, siis šokolaadi, kino- või kontserdipileteid, armsaid väikseid meeneid. Ma ei unusta sulle sagedamini kingitusi ja üllatusi teha!

… kuulan sind.
Ma kuulen sind alati, aga kas ma iga kord ka kuulan… Igatahes, sel aastal olen tubli ja hoian kõrvad kikkis, isegi kui sa räägid sellest, kuidas su parima sõbranna kass on viimasel ajal kahtlaselt palju karvapalle köhima hakanud. Mind huvitab su jutt ja ma olen täiesti teadlik, et kui ma ise sind ei kuula, leiad sa kellegi teise, kes seda teeb.

… koristan enda järelt.
Mustad sokid, voodijalutsis vedelevad bokserid, habemekarvad kraanikausist, täis tilgutatud prill-laua (hommik oli!), ketšupisse uputatud nõud — kõik koristan ära, ausõna! Ma tean, et sa pole minu teenija ning sa ei pea minu laga koristama.

… ei peereta ega röhitse sinu juuresolekul.

Sina ju seda ei tee, nii et ilmselgelt pead sa seda ebaviisakaks. Ma küll ei tea miks, aga ma austan su soove (ja õhku) ning leian enda “välja elamiseks” edaspidi privaatsema paiga.

… ei kommenteeri enam su riiete, kottide ja kingade hulka.

Kui sul on vaja igaks nädalapäevaks uut käekotti ja igaks ürituseks uusi kingi ja kleiti, siis ma mõistan seda. Olen eelnevatest vigadest õppinud, et kui sul pole midagi selga õppida, siis ma ei tohi öelda: “Tõesti? Sul on ju nii palju riideid!” Õige on hoopis: “Saan ma sind valimisel aidata? Nendes punastes teksades oled sa näiteks vastupandamatu… ”

… ei nurise enam toidu kallal.

Kui sul on kapsa- ja kurgipaast, siis muretsen ma endale õlle ja liha mujalt. Sa ei ole mu isiklik kokk ning täismehena olen ma võimeline ka ise endale toidu lauale tooma. Pealegi tean, et need faasid mööduvad sul maksimaalselt nädalaga ning me sööme peagi jälle inimeste moodi.

… ei unusta meie tähtpäevi.

Panen endale juba täna märkmikusse kirja kõik meile olulised tähtpäevad, alustades kohtumisest ja lõpetades kokku kolimisega. Su kassi sünnipäeva pean ka meeles! Ainult et… Saaksid sa palun mulle veel kord meelde tuletada, mis need kuupäevad on? Viimast korda küsin, ausõna!

… vastan alati tekstsõnumitele vähemalt sama pikalt, kui oli sinu saadetud sõnum.
Viimati kirjutasid sa mulle pikalt enda päevast ja minu vastuseks oli “Ok. :)” Mäletan seda tüli siiani… Edaspidi olen hoolsam!

… viin sind sagedamini välja.

Kuidas ma ka ei armastaks meie dressides diivaniõhtuid, tean, et sa tahad end aeg-ajalt üles lüüa ja minuga koos ka välja minna, nii nagu seda teevad sinu sõbrannad oma kallimatega. Lähme järgmisel nädalal kinno ja ülejärgmisel sellesse uude söögikohta, mida tuttavad soovitasid. Ning jah, sa tohid nendeks puhkudeks uued riided osta.

… vabanen oma õllekõhust.
Kui me kokku läksime, ei saanud sul mu kõhulihastest küllalt, kuid nüüd olen end käest lasknud. See pole aus, sest sina oled ikka sama vapustav nagu siis, kui sind esimest korda kohtasin. Võtan end nüüd käsile, et sa ei peaks enam ajakirjadest Goslingu ja Taukari pilte piiluma.