Pihtimus: kas ma pean tõesti naabrile tasuta taksojuhti mängima?
“Ma ei ole eriline ülbik, kuid viimasel ajal on tekkinud tunne, et no mida kuradit. Tööle ja tagasi sõidan autoga. Töökaaslane, kes elab praktiliselt mu kõrvalmajas, on sõitnud peaaegu algusest saadik iga hommik ja õhtu koos minuga. Õnneks hommikuti ma enam teda peale ei korja (kuidagi sain kõrvale hiilida sellest), kuna soovin astuda toast siis välja, kui selleks ise valmis olen. Ei meeldi hommikune jooksmine teades, et keegi ootab sinu järgi. Aga õhtuti küsib ta iga päev, et kas lähen koju ja kui vastan jaatavalt, siis on ta alati koos minuga tagasi saanud. Kuid mind häirib nii väga see, et ta ei ole kordagi pakkunud sentigi bensiiniraha. Ta millegipärast eeldab, et kui me elame ühes kandis, siis võib minuga tasuta sõita. Ja ma olen tüdinud sellest taksojuhiks olemisest talle. Samas ei soovi ma ka ebaviisakas olla ja nii ma olengi endale saanud “kohustuse”. Aga ma ei taha seda enam. Kuidas käituksite teie selles olukorras?"
Allikas: Naisteka foorum
