Iseseisev naine: mees, palun kingi mulle lilli!
Lugesin eile Naistekast ühe naislugeja kirja, kes kurtis, et naistepäev on oma tähenduse kaotanud ja mehed on selle päeva kaaperdanud. Kõige jahmatavam oli seal märkus, et naised mõõdavad oma väärtust lillede hulgaga. Ma ei tea ühtki naist, kes nii käituks. Kui ka mõni õnnelik naine postitab Facebooki või Instagrami pildi kallima kingitud lilledest, mis sellest halba on? See on selle konkreetse naise jaoks oluline ja las olla. Ma ei mäleta mitu lilleõit ma mullu sain. Üks ülemuselt, üks poiss-sõbralt, vend kinkis ka ja… Stopp. Seal pole ju vahet, mitu lilleõit täpselt oli. Minu jaoks on oluline, et inimesed, keda hindan, ka mind hindavad.
Ma olen sõltumatu ja vaba ning võin endale samuti lilli osta — mitte vaid naistepäeval, tahtmise korral ka 365 päeva aastas. Kui tahan võin ka mehele lilli osta (hiljuti tema nimepäeva puhul ka nii tegin) ja tahtmise korral võin hoopis ise olla see, kes külmkapi paar õlut ostab ja siis mehele ulatab, rõhutades: minu rahakoti kulul!
Olgem ausad, eriti talvel ja kevade alguses oleme kõik väsinud ja argipäevade rutiiniga harjunud, taolisi tähtpäevi on vaja. Jõuan endale iga päev meelde tuletada, et mul on oma rahakott ja ma ei sõltu oma mehest, aga selle päeva tähtsus on midagi enamat. Ja kui meesülemus tahab naiskollektiivi näiteks tordiga meeles pidada, las peab. Pidasin teda ise näiteks vastlapäeval meeles — viisin magusa vastlakukli. Õnneks ei mõistnud ta seda valesti, kui minu soovi teda kuidagi ülemuse troonilt tõugata.
Rohkem positiivset suhtumist ja tähistagem 8. märtsi. Loodan, et ka mainitud lugejakirja autor 8. märtsi sõbrannadega kudrutades ja hiljem mehele lilli koju tassides ei veeda. Kardan, et sellise käitumise peale lõpetab mees hoopis kurvastusest õhtul üksi baaris konjakit juues.
