"Mitte ükski üksikasi pole mu elukvaliteeti nii tugevalt mõjutanud kui olukord, kus ma pidin kõige algsemal tasandil õppima aru saama, mis asi on armastus," tunnistab naine.

"Armastus on nagu päike taevas," võrdleb ta, "päike el vali, kelle peale ta paistab; ta ei solvu, kui keegi tahab varju minna või paneb kaitseks päikesekreemi peale. Armastus on olemise vorm, meeleseisund, mis aitab sul mõtestada maailma ja teisi inimesi su ümber just nii, et vähendab kannatusi ja suurendab rõõmu. Kui inimene armastab, siis tal pole vaja armastuse objekti. See armastus on juba tema oma ja see annab tohutu väe," kirjeldab Härma.

Loe intervjuud Anne&Stiili aprillinumbrist!