Perfektsionist Victoria: “Elu ise ongi üks suur eesmärk!”

MARI: Meditsiiniharidusega Victoria Palusaar (33) pole kindel, kas ta on perfektsionist või mitte. “Kõikidel perfektsionistidel avalduvad paratamatult ka mingisugused muud häired: depressioon, söömishäire või mõni isiksusehäire. Avastasin, et minul on anankastne isiksusehäire, mis tähendab, et ma olen väga nõudlik nii enese kui teiste suhtes. Lisaks panen kogu vajaliku info kirja.” Perfektsionist ise tunneb, et ta on vastutustundlik, noriv, pädev ja arvestav. Ta on veendunud, et teised ei tee asju nii palju ja põhjalikult, nagu tema seda sooviks.

Perfektsionism sünnib lapsepõlves

Victoria arvab, et perfektsionism kujuneb ajaga ning saab alguse lapsepõlves, kui püüame olla täiuslikud kõiges. “Minu ema tegi mulle kogu aeg selgeks, et mu tuba ja kapid on sassis, samas kui mu õde on alati olnud ülikorralik. Ilmselt mõjutas mind selline võrdlemine, aga ütlen ausalt, et kapid on mul ka praegu sassis ja mida rohkem, seda paremini sealt asju leian. Tean täpselt, kus nurgas midagi on.”

MARI JUUNINUMBRIS VEEL:

· Laine Randjärv: tänulik kõige eest

· Hardi Volmeri valesti elatud elu

· Küsi julgelt palka!

· Söö ja salene: kaalulangust toetavad toidud

· Mineraalmeik

· Enn Tobrelutsu lihagrillimise nipid

· Fotokonkurss: Võida Nikoni 959€ kaamera!

Victoria puhul väljendub perfektsionism eelkõige tema töös ja suhetes. Ise ei saagi ta sellest aru enne, kui teised soovitavad pisiasjadele mitte nii palju tähelepanu pöörata või neid mitte üle tähtsustada. “Paljudele ei sobi, et mul on oma arvamus, mille alati välja ütlen. Kui mulle midagi ei meeldi, siis sellest kohe alustan. Kuna olen endale enne asjad selgeks teinud, siis oskan kõike argumenteerida. Paraku pole see kõigile vastuvõetav ning mind peetakse ninakaks. Tegelikult valmistun igaks olukorraks, tutvun kõikvõimalike materjalidega, et olla valmis põhjendusteks. Ootamatusi minu elus eriti ette ei tule.”

Kohustus silmaringi laiendada

“Kui ma enne kinoskäiku ei jõua teha eeltööd, siis teen järeltööd.” Tegelikult on pidev enesetäiendamine ju kasulik, vähemalt niikaua, kuni ajudele ei hakka. Victoria sõnul vahel ikka hakkab ka, aga siis peab suutma end tagasi hoida. Kuna pidev infootsimine viib enesetäiendaja paljudele kodulehekülgedele, siis kui ta sealt ainult kirjavigugi avastab, pole need tema jaoks enam tõsiselt võetavad.

“Võib-olla on see mingi muu häire, aga kui lähen kuskile sööma, siis tahan täpselt teada, millest road tehtud on. Näiteks kui on kirjas “aurutatud köögiviljad”, siis küsin, missugused köögiviljad seal on. Mul on õigus teada, mida suhu panen, kuid paljud teenindajad panevad sellist pärimist pahaks. Nõnda on ka kaupluses: kui müüja pole pädev, siis ma sealt ei osta,” on Victoria oma põhimõtetele truu.

Loe lugu täismahus ajakirjast Mari!