"Minu tütar hoidku naabrinaise lapsi, aga tema ei raatsi minu lilligi kasta?"

Meile kolisid kevadel uued naabrid, kellel on väike kaheaastane laps ja lapse ema hetkel veel ka lapsehoolduspuhkusel. Kuid eks temagi on tahtnud vahel päeval väljas käia, kas šoppamas, sõbrannatamas, päevitamas või siis õhtuti koos mehega kusagile minna.

Kuna mul on 16aastane tütar, kes väga hästi on saanud lastega hakkama ja kellele ka meeldib väikeste lastega tegeleda, siis minu tütar on olnud naabrite lapsele hoidjaks. Kui vaja, siis lihtsalt on palutud, et kuule, kas sa vaataksid. Nüüd suvel on olnud pea iga päev vajadus, et mu tütar vaataks nende last nii 3-4 tundi, korra ka isegi terve pika päeva. Tasu selle eest pole kunagi pakutud või siis tahvel šokolaadi või pakutud puuvilja, nt banaan, arbuusi… See, selleks, kui tütar rahul sis muu ei ole minu asi.

Kuid nüüd oli endal vaja minna terve perega nädalaks maale ja palusime naabrinaisel, et ta meil lilli kolm päeva kastaks, kuna väga kuum. Ta küsis selle eest 10 eurot. Veidi küll imelik tundus, aga olgu peale, andsin siis selle 10 eurot ja tõstsin lilled oma rõdule nii, et ta sai neid kenasti oma rõdult kasta. Kastekannu andsin ka.

Nüüd tulime tagasi ja lilled olid muidugi kastetud kenasti. Kuid noor proua tuli taas kutsuma mu tütart, et kas saab kolm tundi lapse juures olla. Tüdruk küsis selle eest kolm eurot. Seepeale naabrinaine vihastus, et aga tema meie lilli kastis küll kui me ära olime…