"Mu parim sõbranna rikkus mu pulmapeo!"
Lugesin pulmakorraldaja blogi, kus ta hoiatas vanemaid ja sõpru pulmapeo rikkumise eest. Kahju, et see tekst ei jõudnud mu sõpradeni enne mu pulmi, sest minu "sõbranna" otsustas minu peol teha "head nalja" ning keeras minu jaoks õhtu täielikult tuksi.
Ta alustas juba siis, kui teatasime talle talvel, et suvel tulevad pulmad. Ta otsustas, et tema peab kindlasti abiks olema korraldamisel ja tahtis palju asju ise ära teha, kuigi me ütlesime korduvalt, et abi ei ole vaja. Kahjuks ta ei võtnud meid kuulda ning ajas ikka oma jonni. Solvus lausa, kui ütlesin, et me tahame ise teha ja tema ideed ei sobi meie pulma. Näiteks tahtis ta kaunistada peokoha roosade ja siniste õhupallidega — olevat hästi lahe ja ilus ja siis külalised saavad õhtul neid palle katki toksida. Kindlasti pidi tulema karaoke ja pruudirööv ja palju labaseid mänge. Meil oli plaanis viisakas ja rahulik pidu…
Kutsusin ta endaga koos kleiti valima, kahekesi on ikka lõbusam ja hea, kui keegi avaldab arvamust. Tal oli aga sootuks teine arvamus ja maitse kui mul, kusjuures varem polnud ma selllest küll aru saanud — poes võisime sama kleidi endale saamise pärast lausa kaklema minna. Pruutkleiti valides halvustas ta igat valikut, mille ma tegin ning valis mulle siis ise mingi erilise jõleduse välja. Lahkusime poest tülitsedes, sest mulle käis pinda, et ta mind ei toetanud ja oma arvamust peale surus. Tema oli vihane, et miks ma ta kaasa kutsusin, kui tema arvamust kuulda ei taha. Teine jama oli külaliste nimekirjaga. Tema meelest oleks ma pidanud kutsuma vähemalt sada inimest, et oleks korralik ja suur pidu. Kutsusin 50 ja jätsin osad tema välja pakutud nimed kutsumata. Jälle solvus, sest "nüüd kõik teavad, keda ma tegelikult oma sõpradeks pean ja vaatavad teda ka selle tõttu halvasti." Ma ei saanudki päris hästi aru, kuidas tema mainet mõjutab see, keda ma oma pulma kutsun, aga no olgu siis...
Igatahes lõpuks jätsin tema organiseerida tordi ja ta lubas, et ei korralda peol mingeid lollusi ja peab end viisakalt ülal. No tort tuli kohale, aga sõbranna oma lubadust ei pidanud.
Esiteks jõi ta end väga kiiresti väga täis. Tseremoonia pidas vastu, aga autos teel peokohta hakkas viina jooma ja kohale jõudes oli juba parajalt svipsis.
Söögilauas kohe pärast vanemate kõnesid haaras tema mikrofoni ja tegi oma lubatud karaoke ikkagi ära, utsitas teisigi kaasa laulma. Katsusin siis veel head nägu teha.
Kuid pärast seda oli ta kokku ajanud hulga mehi, kes siis pruudiröövi korraldasid ehk siis mu tantsupõrandalt sülle haarasid ja metsa viisid. See oli üks asi, mis mind täiesti närvi ajas! Olin öelnud, et see lollus unustagu ära, ma tahan olla peol koos oma sõpradega, mitte kuskil konkus üksi konutada! Nemad aga arvasid, et mis pulm see ilma röövita ikka on. Tore jah - neil oli lõbus, minul pisarad silmas, sest öösel metsas ei ole tore olla, eriti veel valge pika kleidiga!
Tuppa tagasi jõudes kutsusin sõbranna kõrvale ja hoiatasin, et üks temp veel ja ma panen ta keldrisse luku taha! Aga siis oli ta juba nii purjus, et kukkus söögilauale pikali nii, et rosolje ja mustsõstramahl lendasid mu valgele kleidile. Kleit nässus, mina vihane, sõbranna oksendab. Vahva!
Mees viis ta siis magama ära ja keeras ukse lukku, et ta enam jumala eest välja ei saaks ja midagi rohkemat ei korraldaks. Ma vahetasin riided ära, kuid peotuju oli läinud ja rohkem oma pidu nautida ei suutnud. Olin kogu aeg valvel, et keegi rohkem midagi ei korraldaks.
Mis ma tahan kogu selle looga öelda, on see, et kui te tahate oma maitse järgi korraldatud pidu koos oma mängude, karaoke ja kaunistustega, siis korraldage ise endale pulmad! Ärge rikkuge teiste elu tähtsaimat päeva oma jonnimiste ja tahtmise peale surumisega ära, see ei ole ilus ega aus ja viib noorpaari tuju nulli. Pulmapäeval on kõige tähtsam abiellujate soov, mitte teie kapriisid!
