Iga esimest korda kooliteed alustav laps peab läbima oma perearsti juures põhjaliku läbivaatuse, mille käigus mitte ainult ei mõõdeta pikkust ja kaalu ning vererõhku, vaid kontrollitakse ka kuulmist ja nägemist ning üldist terviseseisundit. Kõik see kajastub ka tervisekaardil, mis tuleb kooli kaasa võtta.

Järvamaa perearsti Ingrid Alti sõnul läbib koolimineja põhjaliku tervisekontrolli. Kindlasti kuulatakse nii lapse kopsu kui ka südant, kontrollitakse üle lümfisõlmed ja palpeeritakse kõhtu. Hinnatakse ka lapse kogu luustiku seisukord. Kontrollitakse nägemist, nii kaugelt kui ka lähedalt, lapse värvi- ja

nägemistaju. Samuti tehakse kindlaks, kas laps kuuleb sosinkõnet kuue meetri kauguselt. Lapsel lastakse korrata lauseid ja sõnu, et välja selgitada kõneaparaadi seisukord ja kas ei ole tal kõnedefekte. Lisaks vaadatakse üle hammaste olukord ja vajadusel antakse soovitused. Hinnatakse lapse suguküpsust ja kontrollitakse poistel kindlasti üle ka munandite ja eesnaha seis. Tehakse ka kontrollanalüüsid, ja vajadusel võib mõõta ka veresuhkrut.

„Läbivaatuse põhjal annab arst hinnangu koolimineja füüsilisele arengule ja

kooliküpsusele. Perearst märgib tervisekaardile ära ka lapse kroonilised või

kaasasündinud haigused ja allergiad. Samuti saavad sinna kirja pandud lapse erivajadused,” selgitab Alt. Lisades, et kooliminev laps revaksineeritakse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu.

Iga perearst peaks ise saama hakkama koolimineva lapse

põhjaliku läbivaatusega ja erialaarsti juurde tuleks pöörduda siis, kui perearst leiab kõrvalekalde, mis vajab uuringuid ja ravi. Kuid on ka perearste, kes ise läbivaatust ei tee ja suunavad lapsed eriarstidele.

„Meie perearstikeskuses ei maksa tervisekaardi väljastamine midagi. Kuid ilmselt võib mõni keskus küsida tervisekaardi ehk siis paberkandja kulu — see sõltub juba perearstist. Mõningates keskustes lisatakse dokumendi väljastamise tasu,” ütleb Alt.

Tartu Nõlvaku perearstikeskuse perearsti Merike Tubli sõnul koostab ta juba kevadel koos pereõega kooliminejate nimekirja ja kutsub nad vastuvõtule. Nõuded tervisekaardile on Eestis ühesugused ja lapse tervise jälgimist korraldab perearst. „Hambaarsti juurde suunatakse koolimineja laps ennetuseks. See on ka ainuke eriarst, keda koolieelik peab külastama,” märgib Tubli.

Silmaarsti juures toimub profülaktiline kontroll kolmeaastaselt. Kui ilmneb, et mingitel põhjustel pole laps seda teinud, siis suunab perearst ta sinna enne kooli.

Gümnaasiumisse põhikooli tervisekaardiga

Gümnaasiumisse astujale eraldi tervisekaarti ei vormistata. Tal tuleb oma senine tervisekaart kaasa võtta põhikoolist, mille täitis perearst tema kohta siis, kui ta alles alustas kooliteed. Nüüd on sinna lisandunud ka kooli õe/ arsti läbivaatused. Kutsekooli astujalt tervisekaarti ei nõuta, küll aga nõutakse arsti tõendit tervisliku seisundi kohta, kuhu tuleks siis ära märkida, kas tervis võimaldab õppida antud erialal.

„Perearst annab vajadusel lisatõendi lapse terviseseisundist ehk kaasuvatest haigustest ja lisamärkustest, mis võiksid olla vajalikud teadmiseks koolipersonalile,” ütleb perearst Ingrid Alt.

Tervisetõendi tasu kehtestab iga perearst ise ja see peab olema vastavalt ravikindlustuse seadusele „mõistlik”.

„Kuna vastavalt ravikindlustuse seadusele kehtestab iga tervishoiuasutus dokumentide väljastamise tasu ise, siis see võib olla ka erinev. Meil on sellise tõendi maksumus 2 eurot,” lisab ta.

Perearst Merike Tubli sõnul peaks gümnaasiumisse astuja külastama enne uut kooliaastat perearsti ja hambaarsti. „Noor tuleb perearsti juurde peale põhikooli lõpetamist tervisekaardiga, mis on antud õpilasele kooli tervishoiu töötaja poolt kaasa. Neid lapsi meie ei kutsu välja, sellealase teabe peaks nad koolist saama, et ees ootab visiit perearsti juurde,” selgitab Tubli.

Kõrgkooli astujalt tervisekaarti ei nõuta. Tõendit tervisliku seisundi kohta vajavad ainult Lennuväeakadeemiasse ja Mereakadeemiasse astujad, kes läbivad eraldi meditsiinikomisjoni. Perearsti käest saavad nad andmed ainult oma senise tervise kohta, lisaks on vajalik gümnaasiumist saadud õpilase tervisekaart.

Tervisetõend jäätisemüüjale

Kui laps läheb suvel laagrisse, siis temalt tervisekaarti ei nõuta, küll aga tõendit tervisliku seisundi kohta. Eelkõige peab siin arst tõendi väljastamisel andma edasi teabe lapse võimalikest terviseriketest ja olulistest kõrvalekalletest koos raviga. Näiteks selle kohta, et laps on suhkruhaige ja süstib X ravimit, ja mida tuleks teha, kui laps sattub hüpoglükeemiasse. Või et laps on epilepsiaga ja tarvitab Y ravimit ja mida peaks jälgima ja kuidas toimida hoo ajal. Või et lapsel on allergia jne. Samuti on vajalikuks teabeks kehtivad vaktsineerimised, et vajadusel teataks, kas laps on kaitstud ohu eest.

Majutuskohta minejal tuleb lisaks kontrollida nakkusohtlikkust teistele lastele — sügelised, täid. Oma töös toiduainetega kokkupuutuv laps peab aga läbima tervisekontrolli ja saama vastava tõendi.

Esmase tõendi korral peab olema tehtud röntgen rindkerest, et välistada tuberkuloosi nakkusoht, samuti on vajalik teha ka fekaalikülv. Uuringuid teeb ja väljastab tasu eest perearst.

Ilmus Eesti Päevalehe erilehes Koolitus