Lastekaitsjad: laps peab olema võrdne partner nii kodus kui koolis
„Julge ja rõõmus laps, kes väärtustab teadmisi, huvitub ümbritsevast, oskab suhelda ja saab aru tegude tagajärgedest, on nii kodu kui kooli unistus. Sellise lapse kasvatamine enne kooli on tema vanemate aukohus. Kool jätkab kasvatamist koostöös lapse enda ja tema perekonnaga. Ideaali poole saame pürgida ainult last partnerina tunnustades ja teda võrdsena koheldes,“ rääkis lastekaitse liidu president Loone Ots.
Loone Ots ja lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm kutsuvad üles tingimusteta väärtustama ühte lapse peamist inimõigust - õigust haridusele. "Ühiskond peab seda õigust tingimusteta väärtustama, selle sisu iga päev edasi arendama ja saavutusi tunnustama," märkisid nad kooiaasat alguse puhul saadetud läkituses.
Lastekaiste liit tõdeb uhkusega, et Eesti õpilased on PISA uuringute järgi ühed targemad Euroopas, kuid samas märgitakse, et üle 2500 koolikohustuslikus eas lapse ei ole ühegi Eesti kooli nimekirjas ning eelmisel õppeaastal katkestas kooli ja jäi põhihariduseta 261 last.
Kuidas luua innustav koolikeskkond ja saata sinna motiveeritud õpilane?
Lastekaitsjate hinnangul saame õpiedu ja turvalisust toetava õhustiku luua usalduse ja lapsekeskse kasvatuse kaudu, kus õppur peab olema üks tipp võrdhaarses kolmnurgas laps—kodu—kool. Ometi usub 25 protsenti Eesti täiskasvanuid, et lapse arvamust ei pea arvestama.
Leitakse, et peab tõhustama vanemaharidust, õpetajate kutseoskusi ja ühiskonna kui terviku teadlikkust lapsest kui partnerist. Vajame kõigi, sh erivajadusega laste osalust neile jõukohastes otsustustes. Üksteist arvestava ja usaldava kodu- ja koolikeskkonna kujundamine peab olema ühiskonna ühine pikaajaline eesmärk.
„Märkame, kuulame ja tunnustame üksteist!“ Nii kõlab algaval õppeaastal Kuressaares välja kuulutatava Koolirahu üleskutse. Partnerlus on väärtus, mida kogukonna liikmed peavad tunnustama ja riik oma otsuste kaudu edendama. Sotsiaalseid oskusi tuleb kasvatada maast madalast, last kaasates ja temaga arvestades, arendades temas vastutus- ja kohusetunnet.
Vaid nii võime innustada õppima, ennetada koolivägivalda, lõimida kõiki, sh erivajadustega õpilasi ning tagada, et Eesti lapsed ja noored austavad Eesti kooli, kus nad saavad turvaliselt omandada hea hariduse.Tänavu ootavad üldhariduskoolid taas 135 390 õppurit, 14 460 last lähevad kooli esimest korda.
