Kuhu on kadunud lihtsad inimlikud väärtused? Miks on hala, vingumine ja kurtmine NII laialt levinud? Kas teil piinlik pole oma mehi pidevalt materdada ja ometi nendega edasi koos elada?

Olgem ausad — kui mees käitub nagu tropp, siis ta ongi tropp ja pole midagi kurta. Miks sa veel temaga oled? Paki oma asjad ja mine oma teed, see suhe ei muutu. Te kas pole samast asjast huvitatud või pole suhteks valmis. Ja vaata ka peeglisse — kas sina ikka oled kõik täiesti õigesti teinud? Pole mingit mõtet hoida kinni suhtest, mis haiget teeb. Jah, üksi on raskem, aga ainult esialgu. Lapsed? Muidugi, neile on ka isa vaja, aga neile pole vaja peret, kus ema päevast päeva nutab ja vanemad vaid kaklevad. Pigem elavad nemadki stabiilses kodus ilma isata. Kui sa siiski jääd oma „tropi” mehega, ei tasu seda kurta — sinu elu on sinu enda otsuste tulemus.  Kui oled otsustanud ajada pere lahku ja võtta neilt isa, lepi sellega, et mehel on ka minevik ja lapsed. Ja lepi juba ette ka sellega, et sa pole viimane — tuleb keegi, kes meelitab mehe ka sinu juurest ära. Kui püsid mehega, kes sinuga inetult või halvasti käitub, siis ta jääbki nii käituma. Mees, kes tõesti sinuga koos soovib olla ja elada, ei tee haiget ja ole „tropp”. Aga selleks, et suhe toimiks, peab ka naine käituma normaalselt. Kui näed mehes vaid rahakotti, siis seda ta ongi — ära oota vastu hoidmist, armastust ja hoolimist. Seda pakub vaid mees, kelles näed Meest ja kellega kujutad end ette ka 70aastasena kamina ees juttu rääkimas, heas ja halvas, vaesuses ja rikkuses. Kui tahad vaid mugavat elu, kalleid vidinaid ja ilus olla, peadki leppima eluga, kus sinagi oled vaid ilusasi ja vahetatav.

Eestis on palju toredaid, südamlike, vabu ja hoolivaid mehi, kuid ka nemad ei soovi enda kõrvale vinguvat, nõudvat ja väljapressivat naist. Nad tahavad Naist, kes pakuks neile positiivseid emotsioone, hoolimist ja armastust, ehk siis inimest, kellega veeta oma elu ja jagada muresid, kellega unistada tulevasest perest.