Veesäästlik sanitaartehnika jätab sulle nii mõnegi lisaeuro!
Targemad dušid ja väiksemad loputuskastid
Duššide veesäästlikkuse saavutamiseks kasutatakse põhiliselt kahte võimalust. Üks nendest on aeraatoriga varustatud dušiotsik, mis segab vett õhuga, ning kuni 50% võrra väiksema vee kogusega pesemise ajal tunneb keha sama tugevat veejoa mõju kui tavaliste dušiotsikute kasutamisel.
Teine võimalus on vee koguse doseerimine, mis saavutatakse survenupuga segisti või elektroonilise segisti abil. Kui survenupuga dušisegisti väljastab vett peale nupule vajutamist selle aja jooksul, mis on reguleeritud mehaaniliselt, siis elektrooniline juhtimisseade avab veejooksu sel hetkel, kui inimene asub dušisegisti anduri ulatusse ja sulgeb vee (sõltuvalt seadistamisest) 0,25-7,75 sekundi jooksul pesupiirkonnast väljumise järel.
Elektrooniliste dušisegistite eeliseks on nende töökindlus ja säästlikkus ning võimalus nende kasutamiseks asutustes, kus duši kasutajad kas oma vaimse või füüsilise seisundi tõttu, ei ole suutelised kasutama tavapäraseid pesemisvõimalusi.
Tualetiloputusel pakuvad eri tootjad ise lahendusi, kuid enim levinud on kahesüsteemse loputuskasti kasutamine, mis võimaldab valida loputamiseks väiksema või suurema vee koguse vahel, sõltuvalt mudelitest kas 2/4 l või 3/6 l.
Rääkides vee säästmisest, märgib spetsialist, et viimase aja trend on Sanela radar-anduriga varustatud pissuaarid, mis kasutavad loputamiseks vaid 1 liitrit vett, tagades seejuures hügieeni. Just nii madal veekulu on põhjuseks, miks selliseid mudeleid kasutatakse järjest rohkem ka eramajades.
Kui rääkida hindadest, siis radar-anduriga varustatud pissuaaride hinnad on 400-900 €. Hind sõltub tavaliselt just pissuaari mudelist, mis võib olla kas tavaline valge või hoopis musta kaanega disaintoode.
Sääst algab pisiasjadest
ASi Vennad-Dahl turundusjuht Kaupo Kadajane leiab, et veesäästu teemat saab vaadelda mitmeastmeliselt ning veesäästuvõimalusi on palju.
“Kõige lihtsam ja kiirem moodus säästmisega alustamiseks on investeerida 30-40 € ning vahetada välja olemasolev käsidušš ning valamusegisti aeraatorid,” soovitab spetsialist. Hea kui oleks võimalus asendada ka WC-poti loputusmehhanism, et edaspidi kasutada kahesüsteemset potiloputust (näiteks 3 ja 6 liitrit).
Igal juhul piirdub planeerimine pigem põhimõttelise otsusega selliseid tooteid kasutama hakata ning edasi on vaja juba tehniliselt sobivad tooted välja otsida ja osta.
Kui vannituba või tualettruumi alles ehitatakse, tuleks veesäästu sooviga arvestada juba toodete valimisel. Vahemärkusena lisab Kadajane, et tänapäeval ei tähenda veesääst üldjuhul kompromissi disaini arvelt. Veesäästlikud tooted on ilusa kujundusega, neid saab kasutada ka huvitavate disainilahendustena.
Vannituba planeerides tasub mõelda sellelegi, et traditsiooniliselt mõeldakse segisti, duši ja WC-poti valikul nende veesäästu omadustele, kuid siiski võib seda mõtet natuke laiendada. Näiteks võib arvestada, et vanni kasutamine toob üldjuhul kaasa oluliselt suurema veekulu võrreldes dušinurgaga.
Kui säästumõtet veelgi edasi arendada, siis kõige rohkem aitaks vett kokku hoida selle taaskasutamine näiteks WC-poti loputuseks, autopesuks, kastmiseks. Sellisel juhul ei pea taaskasutatav vesi olema joogivee kvaliteediga, kuid siiski piisavalt puhas -
Euroopa Liidus on selleks vastav direktiiv. Siinkohal jõuamegi küsimuseni, kas sellises ulatuses vee säästmine on ka majanduslikult mõistlik.
“Suure tõenäosusega veel mitte, vähemalt Eesti olusid arvestades. Aga suuremate avalike hoonete puhul, kus on suur vee tarbimine, tasuks vee korduvkasutamise võimalust kaaluda ja läbi arvutada.”
Kui palju siis ikkagi säästab?
Kui palju on võimalik vett säästvate segistite ja duššide abil vähem kasutada? Päris täpset ühest vastust ei ole spetsialisti arvates võimalik anda. “Teame küll, et veesäästlikud tooted lasevad minutis voolata umbes poole väiksemal kogusel veel, kuid tegelik veekulu majapidamises oleneb tihti suuresti ka teiste seadmete kasutamisest. Veearvesteid on aga majapidamises üks.”
Siiski toob spetsialist välja näite majapidamisest, kus tavapäraselt oli veekulu 8 m3 kuus. Selles majapidamises muutus veekulu peale kahe valamusegisti aeraatori ja ühe käsiduši säästlikumate vastu vahetamist 1 m3 võrra. “See teeb ühes kuus kokkuhoiuks 2-3 eurot, sest vähenesid kulud külmale veele, kanalisatsioonile ja vee soojendamisele. Sellise lihtsa investeeringu tasuvus aeg on umbes aasta,” arvutab Kadajane.
Nii võibki öelda, et mida suurem on tarbimine, seda kiiremini teenib vee säästmiseks tehtud investeering end ka tagasi. See kehtib eriti avaliku kasutusega asutuste puhul, nagu majutusasutused, spordikeskused, spaad, kus vee tarbimiskogused ületavad koduse majapidamise kulusid sadu kordi.
Paari koduse valamusegisti ja käsiduši säästlikumaks muutmine eeldab suhteliselt väikest investeeringut (30-40 € ) ning toodete eluiga on tavalistega vähemalt võrdne, nii et võimalusel tasub igas majapidamises vahetus ära teha. Otsuse ja tegutsemise edasilükkamine tasuvusaega lähemale ei too.”
Olemasoleva segisti veesäästlikumaks muutmiseks on lihtsaim võimalus aeraatori vahetamine. Aeraatori jaehind on 4-5 €/tk ning käsiduššide hind alates 20 €. Eriliseks teeb need tooted tehnoloogia, mis segab vee õhuga, jättes niimoodi küllusliku vee voolamise mulje, mis on samal ajal meeldivalt pehme.
Veesäästust ning teistest energiasäästu teemadest loe uuest ajakirjast TM Kodu ja Energia.
Nüüd TM kodu & ehitus supersoodsalt vaid 1,95 € kuu. Vaata SIIA".
