Levinud koduturvalisuse müüdid ehk „Mul on kuri ämm ja valvsad naabrid“ vargaid eemal ei hoia!

Levinud valearusaamu ja enesepetteid, mida inimesed endale sageli sisendavad, et vältida oma kodu turvalisuse peale tõsiselt ja süsteemselt mõtlemast, lükkavad ümber G4S Eesti Põhja piirkonna müügijuhid Urmas Tammerik ja Taimo Nellis.

•  Mul on ümberringi nii palju naabreid (potentsiaalseit pealtnägijaid), et keegi ei julge nende silma all varastama tulla.

Taimo sõnul on see, et ümberringi on elamurajoonides palju valvsaid silmi pahategusid nägemas, vale arusaam eriti juhul, kui tegemist on uue elamurajooniga - valdav osa seal elavatest inimesed on töö- või kooliealised ning pole päeval kodus. Urmas lisab, et suur osa sissemurdmisi toimubki just päevasel ajal, kui inimesed on tööl-koolis-poes ja vargad teavad, et saavad segamatult tükk aega tegutseda.

Teiseks on kurb, aga liigagi sageli tõsi fakt, et inimesed ei pruugi tõtata omaenda julgeoleku kaalutlusel hädasolijat aitama. See, miks see nii on, on parem jätta inimpsühholoogia ekspertidele, aga fakt on see, et tihti kardetakse sekkuda kriitilistesse olukordadesse.

• Koduvalvel pole mõtet, sest kätte neid vargaid nagunii ei saa.

Nii Urmas kui Taimo kinnitavad, et turvateenusel on suur ennetav efekt. Kui kastuate koduvalvet, siis on tõenäoline, et varas ei valigi teie kodu, sest ei taha riskida vahelejäämisega. „Kui signalisatsioon on peal, siis varas võib küll paotada ust, kuid signaali kõlades jookseb minema. Kahju, mis tekib, on kordi väiksem kui siis, kui varas oleks jäänud pikemaks tegutsema," ütleb Urmas.

Taimo lisab, et see, kui varas kiiresti tabatakse, jätab tekkimata ka moraalsel kahjul: „On suur erinevus, kas varas on vaid ust paotanud või soranud su isiklikes asjades, puistanud raha otsides üle köögi laiali tangained ning teinud porised jäljed diivanile". „Kui su kodul on valve, siis võime rääkida sissemurdmise puhul kahjust, mis suudetakse tekitada 2-3 minutiga. Teisel juhul võib varas näiteks nädalavahetusel tegutseda pikalt ja põhjalikult ning tulla tagasi järgmisel päevalgi."

Urmase sõnul ütlevad inimesed sageli, et neil ei ole kodus midagi nii väärtuslikku, mida tasuks valvata, samas ei tulda sageli selle pealegi, et sissemurdmise käigus võivad vargad kogemata kaasa võtta ka rahalise väärtuseta, kuid emotsionaalselt tähtsad esemed nagu nt album perepiltidega. „Minu korteris käidi sees ja järgmised 6 aastat oli koju tulles esimene ärev pilk alati ukselukkudel - kas on terved," rõhutab Taimo südamerahu komponenti.

• Maja/korteri aknast paistev on nii kole, et keegi ei tunne sealt millegi varastamise vastu huvi

„Ega varas loll ei ole" vastavad selle peale mehed kui ühest suust. Väga sageli ei pruugigi varas otsida midagi konkreetselt, vaid haarabki kaasa n-ö nipet-näpet. Seejuures väljast kole elamine tundubki neile lihtsam paik sissemurdmiseks, sest on tõenäoline, et omanik ei ole ka palju vaeva näinud lukkude ega valve paigaldamisega.

Urmas toob näite, kus inimeselt, kelle koju sisse murti, varastati paar sokke ja üks suitsupakk, kuigi võtta oleks olnud muudki - nähtaval kohal alkoholi, televiisor jms. Teisele kliendile roniti aga köögiakna kaudu korterisse ning varastati külmkapist hakkliha. Kui signalisatsioon tööle hakkas, jooksis varas minema.

Kurb tõde on tegelikult see, et varastatakse kõike, mis vähegi maja küljest lahti tuleb. Kõige tihedamini langevad varguse ohvriks just keskmised Eesti kodud - seal on piisavalt varastada (ehted, kodutehnika), et vargal oleks motivatsiooni just neid sihtmärgiks võtta, samas on tavapäraselt sellises kodus kasutusel kõige vähem turvameetmeid, mis teeb need kergeks saagiks.

„Enamus inimesi, kes sissemurdmise ohvriks langevad, mõtlevad samamoodi. Ega keegi ei jäta kodu kaitseta  hooletusest, vaid ikka looduses, et ehk ei juhtu midagi," tõdeb Urmas.

• Olen üürnik ja kogu maja sees olev kraam kuulub omanikule, seega pole minu mure

Võid ju mõelda, et sind ei kõiguta asjaolu, et elamisest on kellegi võõra väärtuslikumad asjad ära viidud. Reaalsus on aga see, et vargused mõjutavad inimesi kõige rohkem psühholoogiliselt tasandil, nii et pärast oma kodu privaatsuse rikkumist on just turvatunnet kõige raskem tagasi saada.

Samuti, nagu juba mainitud, ei kanna kindlustus asjade emotsionaalset väärtust: seda tunnet, et keegi on sinu koju sisse murdnud ja sobranud sinu isiklikes asjades, ei saa kindlustuse poolt kompenseerida, nagu ei ole asendatavad ka sentimentaalse väärtusega esemed, mis varaste saagiks langevad.

Kindlustusest või sellest, et sul väärtasjad puuduvad, ei ole kasu ka siis, kui kodus vargaga kokku satud ja temaga jõudu katsuma asud.

„Kõige suurem kahju, mis tekkida võib, tuleb muidugi tulekahjust. Just siin ongi valveseadmete ennetav roll - suits, millele andurid reageerivad ja turvafirmale teate saadavad, võib olla õhus juba tunde enne päris lahtist tuld. Siis on veel aega informeerida päästeametit," selgitab Taimo.

• Elan 9. korrusel - ükski varas ei viitsi nii kõrgele ronida

Lühike vastus sellele on: viitsivad küll. Levinud on sissemurdmised, kus katustelt minnakse viimase korruse rõdudele ning sealt edasi korteritesse. Ka on kortermajade viimased korrused mugavad kohad „ebasoovitavale kontingendile" kogunemiseks ja vaikselt tegutsemiseks. Urmase sõnul on just viimane korrus vargakambale väga mugav paik tegutsemiseks: „Eriti need kohad, kus liftist tulles on korteritel veel ka vaheuks. Seal ei ole keeruline jälgida, kas keegi tuleb, ja teiste korruste inimesed ei käi mööda."

Teada on ka juhtumeid, kus katustelt laskuti köite abil rõdudele ning pärast väljuti mugavalt ukse kaudu. Näiteks hiljaaegu oli uudistes juhtum, kus politsei tabas n-ö kõrgematele korrustele spetsialiseerunud varga, kes väitis end olevat „katuseaknast sisse kukkunud".

•  Mul on (kuri) koer -  valvet pole vaja

Urmase sõnul pole harvad need juhtumid, kus sissemurdjad on koera kahjutukstegemiseks andnud koerale mürki.  Seega tuleb arvestada sellega, et sissetungi korral võib koer olla hoopis see, kes vajab abi, sest ta on siiski elusolend ning mürk, tuli- või külmrelv või näiteks pipragaas varga käes teeb ta kergesti „kahjutuks".

Samuti vajab toas olev koer kaitset ka tuleohu tõttu - valvesüsteemi küljes olev suitsuandur on 27/7 valves ning võib tulekahju korral päästa teie lemmiklooma elu.

Taimo lisab, et alati pole kurikaelal vaja koeraga tegeledagi. Ta toob näite sellest, kuidas ühte Lasnamäe korterisse, mida „valvas" suur saksa lambakoer, murti sisse ja koer magas samal ajal rahulikult. „Varas võib olla ka koerale tuttav inimene või näiteks meistrimees, kes on viimasel ajal palju elamus viibinud ja seega koerale n-ö omaks saanud".

• Ämm elab meiega koos - mul pole isegi koera vaja, sest ämm on kurjast penist kurjem

Sellele on raske vastu vaielda - ämm võib tõesti kuri olla. Ka ämm on kõigest inimene ja kui tal ei ole just kõrgtaset võitluskunstides või tulirelva kitlivööl, on ta lihtsalt inimene, kes tõenäoliselt endast tugevama ja paremini ette valmistunud, võimalik et ka vägivaldse sissetungijaga silmitsi seistes pelgalt oma isikuomadustega end kaitsta ei saa.

Sagedased on sissemurdmised päevasel ajal, kui varas eeldab, et kedagi kodus pole. Kui ta leiab aga eest inimese, ei ole harvad need juhud, kus kohtumine kulgeb vägivaldselt. „Kevadel oli sissemurdmine kõrgele 2. korrusele. Varas hüppas teise rõdu kaudu rõdule ning tuli praokil rõduuksest sisse. Vanem naisterahvas tuli teisest toast ning nägi meest sisenemas. Ainus, mis ta suutis selles olukorras teha, oli avada koridori uks, hüüda „appi, meid röövitakse" ning ehmatusest rabatud, uks taas sulgeda," räägib Urmas. „Teine näide on tütarlapsest, kes magas 4. korruse korteris, aeg oli südaöö paiku. Tüdruk arvas, et ema on tulemas koju ning kui uks käis ja sammud kostusid, ütles: „Ära kolista, ma tahan magada". Kui ta silmad avas, oli toas võõras mees."

See kõik viibki meid küsimuse juurde - keda või mida sa kaitsed: kas ainult oma vara või oma lähedasi, kes võivad varguse käigus ohvriks osutuda?

Liiga sagedased on juhtumid, kus inimesed on küll hankinud endale koduvalve teenuse, kuid unustavad seda kasutada - palju sooritatakse vargusi samal ajal, kui inimesed on ise kodus. Näiteks mõned aastad tagasi levis Tartus selline vargusetüüp, kus tuldi öösel, kui pererahvas magas, siisse avatud (jah, avatud!) ukse kaudu ning vaikselt tegutsedes viidi ära väärtuslik kraam. Samamoodi võib juhtuda, et kui pererahvas askeldab ülakorrusel, tehakse puhas töö allkorrusel või näiteks esikus, kuhu sageli jäetakse rahakotid, dokumendid jms.

Taimo lisab: „Koduvalve tähendab ka tulekahju valvet, naaber võib olla kõrvaltoas, aga suitsu ta kohe ei tunne ja leeki ei näe. Kui sul on väiksed lapsed või vanainimene kodus, siis koduvalvega saad mõne sekundiga tuleohust teada."

• Võtsin tuttavalt turvafirma kleepsu - see aitab vargad eemal hoida

„Tuleb ette, et kleepse antakse sedasi käest-kätte ja vargad teavad seda. Samuti teavad nad ka, et on kohti, kus valveteenuse leping on lõpetatud ja kleepsud on veel vanast ajast üles jäänud," räägib Taimo ja rõhutab, et vargad ei ole rumalad ega lohakad: „Vastupidi, nad jälgivad hoolikalt potentsiaalseid sihtmärke". Urmas lisab, et sageli teevad nutikad vargad proovihäireid - lõhuvad näiteks elamu akna või avavad ukse ja kontrollivad, kas selle peale midagi juhtub (hakkab tööle sireen, tuleb kohale turvafirma), ning kui ei juhtu, siis teevad mõne aja pärast puhta töö.

Pealegi ei ole kogenud vargal raske kindlaks teha, kas kleepsu taga on ka reaalne valvesüsteem või mitte (vaatab kaabeldust, andureid või jälgib eelnevalt omaniku käitumist - kas too paneb valve ka reaalselt peale või mitte).

•   Elan Saaremaal - luku asemel kölbab ka luud, võtmed hoian postkastis, kui naabrimemmel munad-jahu otsa saavad, saab läbi astuda ja vötta

Urmas kinnitab, et kui vargad saavad n-ö maitse suhu, ehk kinnitust, et kuskil piirkonnas lähevad vargused ladusalt, innustab see neid veelgi. Varaste grupeeringud võtavad tihti piirkonnad tervikuna ette, käivad „lainena" üle ja liiguvad edasi. Kui tegemist on veel näiteks suvekodude piirkonnaga, kus talvel inimesi ei leidu, siis tegutseb vargabrigaad segamatult tunde või päevi. See, kui nad sinu Saaremaa koju veel jõudnud ei ole, on sinu õnn.

Linnast kaugemal ei panda tavaliselt toime kiirvargusi. Sealt üritatakse varastada tavaliselt suuremaid asju ja suuremas koguses (metalli, aga ka tööriistu: murutraktorid, niidukid, trimmerid, kodutehnika jne).

Lisaks hoiavad ka vähem organiseerunud pätid, näiteks metallivargad, pidevalt silmad lahti ning kui näevad midagi „üleliigset" ripakil, siis nad seda sinna ei jäta.

• Kui naabri juures vargad juba käisid, võin kergendatult hingata: enam nad meitele niipea ei tule

Vastupidi - vargused käivad sageli just lainetena. Kui ühe spiirkonnas on toimunud sissemurdmine, siis sageli kordub sarnane juhtum samas piirkonnas mõne aja pärast.

Kõige lõpetuseks tõdeb Taimo siiski: „Kui inimene tõesti tahab ja tunneb vajadust oma vara ja koduseid kaitsta, siis ta võtab ka selle sammu ette. Sundida ja niisama veenda kedagi ei saa."

Allikas: G4Si sotsiaalmeediakanal „Julged hoolida?“