Ainus mees kollektiivis: uskumatu, kui palju naised tööl lihtsalt aega raiskavad!

Olude sunnil pean hetkel töötama sellisel moel, et olen ainuke mees naiste kollektiivis. Vahel tundub mulle, et naised kuuluvad mõnda teisse bioliiki või on pärit teiselt planeedilt, sest ma lihtsalt ei mõista teid...

No päris tõsiselt! Kuidas saab nii palju tähelepanu pöörata nii vähetähtsatele asjadele, nagu näiteks kosmeetika, meikimine, riided, šoping, vautšeriportaalide jälgimine ja “tead-kellega-see-lits-nüüd-magab” arutelud.

Ja miks on teil niimoodi, et päeva jooksul võib tuju kõikuda nutust ja vihast naeratuseni ja siis jälle tagasi? Miks te naeratate üksteisele avalikult, aga seljataga klatšite? Miks!?