Ebausk — hea või halb?
Endeid, märke ja käitumismustreid, mis saabuvat õnne või õnnetust ennustavad, on rahvasuus levinud tohutul hulgal. Ebausklikud arvavad näiteks, et leiba ei tohi asetada tagurpidi, siis tuleb nälg; käekotti ei ole soovitatav põrandale panna, siis kaob raha; halba toob redeli alt läbiminek või see, kui paned hommikul mõne riideeseme pahupidi selga. Eriti suurt õnnetust tõotab peegli purunemine. Õnne toob aga viie kroonlehega sireliõie või nelja lehega ristikheina leidmine ja korstnapühkija nööbi keerutamine. Raha jätkub küllaldaselt juhul, kui hoiad rahakotis kalasoomuseid.
Soovime turvatunnet
Ebausklikel on käitumisjuhiseid ja õpetusi nii endale kui ka teistele varnast võtta igaks elujuhtumiks — küll saab mingite ennete järgi ennustada, kas on oodata rõõmu või muret, nälga või küllust või milliseks kujuneb abielu. On märke, mis näitavad, kas päev või mõni ees ootav sooritus kulgeb hästi või halvasti. Selleks, et olla edukas, peab mingit kindlat eset kotis hoidma või kandma õnnetoovat ehet või riietust. Kui talisman maha ununeb, võib see enesetunde terveks päevaks rikkuda.
Mõni meist soovib turvata oma kodu ja perekonda, tehes teatud rituaale või kaitstes neid asjadega, millele omistatakse väge ja võimu.
“Armas tava on see, kui inimesed lähevad pikaks ajaks reisile, siis võtavad nad midagi kodunt kaasa, mingi väikse sümboolse asjakese, et reis hästi läheks. Usutakse, et võõrad ei pääse nende koju, kui nad teevad ristimärgi või panevad ukse kohale mõne sümboli, mis kaitseb kodu halva eest. Pihlakaoks hoiab kurjad vaimud ja halvad inimesed kodu juurest eemal ja perele toob õnne hobuseraud, aga see peab kindlasti olema ülespidi,” toob Anneli Salk näiteks.