Viinamarjakasvatus linnulennult

Jumalate jook vajaba valmimiseks õigeid tingimusi ja võtteid: kliima, päikesevalgus, soojus ja palju muud. Kuidas aga üks korralik viinamarjakasvatus toimib, kuidas kasvatatakse veini tarbeks viinamarju ja kuidas neid korjatakse?

Tüüpilise põllumajandustööna on viinamarjakasvatus aastaringne süstemaatiline tegevus ning marjade kvaliteeti ja maitset mõjutavad kaks põhilist faktorit: viinapuude hooldatus ja saagikuse piiramine.

Tehnilised võtted

Kvaliteetse veini saamiseks on tähtis, et viinamarjad saavutaksid oma täisküpsuse võimalikult ühel ajal. Selle saavutamiseks tuleb viinapuid aasta ringi hooldada.

• Üks osa sellest on tagasilõikus — vajalik võra suuruse ja saagikuse esmaseks kontrollimiseks, tehakse enne kasvuaja algust. Võra piiratakse ette nähtud võrsete arvuni, igale võrsele jäetakse kindel arv pungasid, mis hiljem annavad marjakobaraid.
• Võrahooldusega kasvuaja vältel kontrollitakse lehtede kogust. See tagab sobiva päikesevalguse ligipääsu kobaratele. Kasvuaja alguses aitavad lehed taime liigse päikese eest varjata. Korjeaja alguses lehti vähendades võimaldatakse päikese parem ligipääs kobaratele ja tagatakse ühtlane küpsemine.
• Roheline korje — kobarate moodustumise järel kontrollitakse saagikust, eemaldatakse vähem väärtuslikud kobarad. Eesmärk on jääda lubatava saagikuse piiridesse ja tagada võimalikult ühtlane küpsemine.

Kõik need võtted kujutavad endast mahukat käsitsitööd, mis tõstab viinamarjade omahinda tunduvalt. Odavama saagi jaoks kasutatakse mehhaniseerimist ja hooldusele pannakse vähem rõhku.

Saagikus

Saagikuse vähendamine lubab taimes valminud suhkrud jagada väiksema koguse marjade vahel ja ka muud maitsed muutuvad kontsentreeritumaks. Tulemuseks on väga hea küpsusastmega maitserikas kvaliteetmari. Sellest saab valmistada tippklassi veine, mille omahind on kõrge ja mille müümine raske töö.

Masstoodangu valmistajad võivad äärmuslikul juhul saagikuse tõstmiseks kasutada isegi korje-eelset niisutamist, mis pumpab marjad vett täis, lahjendades maitseid ja vähendades suhkrusisaldust. Vesisest saagist valmiv tüüpiline vein on odav ja ilmetu lurr.
Mõistagi on enamik veine nende kahe äärmuse vahel.

Haigused ja kahjurid

Lisaks inimesele üritavad viinapuudest kasu saada ka muud elusorganismid. Enamasti kahjustab nende tegevus taimi, räägime taimehaigustest ja -kahjuritest.
Kahjurid on nii putukad kui ka loomad ja linnud, kes söövad pungi, võrseid, lehti ja viinamarju.
Haigusi põhjustavad enamasti mikroorganismid. Taime ja vilja pinnal levivad tavaliselt seenhaigused, nagu jahukaste või mädanik. Haiguspuhangud võivad taime vigastada ja alandavad saagi kvaliteeti. Neid on võimalik hävitada taimekaitsevahendite abil. Taimesisesed haigused on enamasti ravimatud ning nende põhjustajaks on seened, bakterid ja viirused. Sellised haigused on pika kuluga, kõigepealt väheneb saagikus ja kvaliteet, lõpuks taim hävineb.

Saagikorje — masinaga või kästitsi

Marjade küpsemisele järgneb nende korje. Tänapäeval kasutatakse tasasemal maal enamasti masinkorjet, mille käigus raputatakse marjad võra küljest lahti kogujasse ja seejärel sorditakse. Sortimine on käsitsitöö, mille käigus eemaldatakse need marjad, mis on toored või mädanikuga, ning kõik kõrvalised esemed. Käsitsi sortimine on mõistagi kulukas, kuid kvaliteetse veini saamiseks hädavajalik.

Käsitsikorje on tunduvalt kulukam ja keeruka ilmastiku puhul ka riskantsem kui masinkorje ning seda kasutatakse oludes, kus masinkorje on võimatu (järsud nõlvad), lubamatu (reeglitevastane) või põhjendamatu (odava tööjõuga piirkondades või tippveinide valmistamisel).

Enamasti ei ole võimalik vahet teha, kas vein on valmistatud käsitsi või masinaga korjatud marjadest. Seetõttu võib tõeseks pidada väidet, et masinkorje ei muuda veini kvaliteeti. Keerukama kliimaga aladel võib masinaga kiiresti enne vihma korjatud saak olla isegi kvaliteetsem kui pärast vihma käsitsi korjatu.