Veiniklaasi hoidmisest

Inimkultuuris on levinud palju müüte. Positiivne on see, et müüdid aitavad meie teadmisi korrastada ja tihendada ning hõlpsamalt ühiskonnas jagada. Kuid asjal on ka oma pahupool, kuna müüdid on meie elus nii enesestmõistetaval kohal, siis neid järgides juhindume tihti ka eksiarvamustest või lihtsalt iganenud kommetest, loomulikult on mõlemaid ka veinimaailmas. Ühest konkreetsest näitest me räägimegi.

Veinijoojate ringkonnas on levinud müüt, et veiniklaasi peab hoidma just jalast. Selline uskumus tugineb oletusele, et kui hoida veiniklaasi klaasiosast, muudab inimese kehasoojus veini liiga soojaks, väitele püütakse lisada kaalu ka esteetilisuse rõhutamisega, nimelt olevat klaasile jäävad sõrmejäljed hirmus koledad. Tuginedes taolisele oletusele, küsime me vastu: kas klaasi hoidmine mujalt kui jalast on tõesti karm etiketi rikkumine?

Lühike vastus on: veiniklaasi hoidmine klaasiosast on igati aktsepteeritav, kui sa tõesti ei hoia klaasi kahe käega nagu Püha Graali või väga pikka aega — tunde, sis ei soojenda sa veini kiiremini kui teeb seda õhk. Pealegi, kes hoiaks klaasi veiniga käes nii pikka aega, ilma seda joomata? Arvatavasti oled sa selle ajaga joonud mitmeid klaasitäisi.

Isegi kui oled maailma aeglaseim veinijooja, tõstad sa tavaliselt veniklaasi, võtad lonksu ja paned selle tagasi maha. Seega, kontakt sinu käte ja klaasi vahel on lühiajaline. Loomulikult tuleb ette juhuseid, kus veiniklaasi hoitakse käes kaua aega, näiteks peol. Siiski, erinevalt õlleklaasist, mille ümber pannakse tavaliselt terve peopesa, hoitakse veiniklaasi enamasti ikkagi sõrmeotste vahel, mis tähendab, et vaid väike osa klaasist on kokkupuutes sinu käepinnaga ning enamus soojusest lendub enne õhku, kui jõuab veinini.

Jäävad veel need „hirmsad“ sõrmejäljed klaasil. Selle peale on öelda vaid üht: keda see huvitab! Vein on mõeldud nautimiseks, mitte kummardamiseks. Seltskonnas veini nautides ei osale sa ju nõudepesuvahendi reklaamis, kus on vaja demonstreerida klaasi sära ja piinlikku puhtust. Pealegi, kui inimesed ei muretse sõrmejälgede pärast oma kokteiliklaasil, siis pole mitte mingit mõtet muretseda nende pärast ka veiniklaasil. Meie lihtne soovitus on hoida oma veiniklaasi just nii, nagu hing ihaldab. Lõppude lõpuks — veini joomise eesmärk on isiklik meelehea ja hoides veiniklaasi omamoodi, ei riku sa ühtegi universumi seadust.

Eelnevale lisaks tasub veel mainida moodsaid ja populaarseid Riedel’i „O“ klaase, millel polegi jalga. Klaasi peetakse ideaalseks nii igapäevasel veinijoomisel kui ka mõne tähtsama sündmuse puhul. Just jala puudumine muudab nad praktiliselt ümberminemise kindlaks (klaas jääb küljele tasakaalu, kiikudes nagu jonnipunn) ja teeb nende kasutamise mugavaks ka situatsioonides, kus tavalise veiniklaasiga oleks keerukas ümber käia, näiteks basseini ääres, paadisõidul, piknikul või aktiivsete lemmikloomade juuresolekul. Kompaktne disain võimaldab neid ka mugavamalt hoiustada ja lihtsamini pesta.

Neile, kes soovivad juua veini ikkagi jalaga klaasist, on meil kaks lihtsat näpunäidet: punaste veinide jaoks on paremad laiad, ümaramad klaasid, mis lasevad veinil hingata — mida laiem klaas, seda täidlasem on punase veini maitse. Valgete ja roosade veinide joomisel tasub eelistada väiksemaid ja kitsamaid klaase, sest siis täidetakse su klaasi sagedamini mõnusalt jaheda veiniga.

Lõpetuseks tasub tulla tagasi lihtsuse ja nautimise põhimõtte juurde: „õige“ klaasi puudumisest ega klaasi hoidmise viisi reeglitest ei tasu end heidutada lasta, sest veini võib juua just sealt ja just nii, nagu ise soovid.

Head veininautimist!

Allikas: www.heavein.ee