Ühe veini lugu — Cahors

Cahorsi veini loetakse Eurooopa vanemate veinide hulka. Esimesed viinapuud saabusid koos Rooma vägedega Prantsusmaa edelaossa üle 2000 aasta tagasi ja veinivalmistamise kunst hakkas jõudsalt arenema. Nii jõudsalt, et õige pea olid siin ääreprovintsis toodetud veinid peenema maitsega kui keisririigi südames ja imperaator andis aastal 92 käsu kõik viinamarjad välja juurida. Õnneks ta käsku ei täidetud!

Aastal 1152 abiellub Akvitaania Eleanor Henry II, tulevase Inglismaa kuningaga, kes panustas palju just Bordeaux piirkonda ümbritsevate veiniaedade edendamisele, Cahors sai on talle eriti südamelähedaseks. Üldse inglased armastasid väga “Black Wine of Cahors-i”.

Järgmine kuningas, Henry III, võttis Cahorsi veinitootjad oma kaitsva tiiva alla, kirjutades aastal 1225 Bordeaux raehärrale isikliku palvekirja, milles palub mitte lõpetada kauplemist või kehtestada mingeid erinõudeid Cahorsi veinikaupmeestele (Patent Rolls of the reign of Henri III”. A.D. 1216-1225, p.528) Nimelt väljusid Bordeaux´st laevad veinivaatidega ja loomulikult eelistati kohalikke veinikaupmehi ning kaugema kandi mehi hakati represesseerima. Suuresti aitasid kaasa veini kuulsaks saamisel ja hea maine levitamisel nii Prantsusmaal kui ka väljaspool seda palverändurid, kes teel Santiago del Compostelasse just seda veini kaasa võtsid. Cahorsi veinitoodangu tippaeg oli aasta 1310, mil teda toodeti 850 tuhat hl.

100-aastane sõda teeb Cahorsi priviligeeritud seisule lõpu ja aastast 1373 hakatakse eelistama Gironde`i veinidele. Cahorsi piirkond kannatab kuni 18. sajandini diskrimineerimist ja pisitasa hakkab see suurepärane vein unustusse langema. Kuid kuningas François I lasi oma Fontainebleau veiniaeda istutada just Cahorsist toodud viinamarjad ja suur Vene tsaar Peeter I armastas Cahorsi nõndapalju, et sellest sai Venemaa õigeusukirikute tseremooniavein ja Venemaale saadeti tollal palju veinivaate.

Aastal 1866 oli Cahorsis viinamarjapõlde 58 000 ha, kuid aastal 1865 saabus siia Phylloxera — tuntud viinamarjade must surm. Kaksteist aastat hiljem olid nakatunud kõik Prantsusmaa viinamarjad ja Cahorsi viinamarjaistandused suutis see kulutulena leviv haigus täielikult hävitada.

Veiniäri loomulikult jätkati ka pärast, kuid uued poogitud viinamarjad ei sobinud Cahorsi lubjaste maadega ja veinid, mis sealt saadi, olid vaid hale kahvatu vari endisaegsele hiilgavate veinide kõrval. Kuni aastani 1947, mil sealsed viinamarjakasvatajad moodustasid ühingu Parnac. Ühendedes raha ja jõu, oli nende eesmärk taaselustada Malbeci viinamari endises hiilguses. 1951 saadakse veini eest juba kätte nominatsioon V.D.Q.S. (Vin Délimité de Qualité Supérieure).

Aastal 1956 aga hävib pea kogu viinamägi erakordselt külma talve tõttu, kuid aastaks 1964 saadakse jälle jalule ja aastaks 1971 kuulub juba 440 ha veinipõlde AOC Cahors alla. Praeguseks hõlmab AOC Cahors juba 4500 ha.

Tänapäeval on Cahorsi veiniguruks Pascal Verhaege, kes on veinimeistriks Chateau du Cèdre´is. Kindlasti tasub seda veinimaja külastada, kui sealkandis viibida.

Ajakiri Terre de Vins toob välja veel mõned huvitavamad veinimajad ja mõned veinid, mida tasuks keldrisse juba valmis osta:

• Château Lamartine, Expression 2010 (100% malbec, 22 euro)
• Château Haut Monplaisir, Tradition 2010 (100% malbec, 7,10 euro)
• Château de Haute Serre 2010 (85% malbec, 15,50 euro)
• Georges Vigouroux, Pigmentum 2011 (100% malbec, 5,50 euros)
• Château Tour de Miraval, Perle Noir 2010 (100% malbec, 9 euro)
• Mas del Périé, La Pièce 2010 (100% malbec, 45 euro)

Seda piirkonda tasub külastada just hilissügisel või talvel, kuna mõnus tume vein ja selle piirkonna traditsioonilised toidud, mida paksude trühvlilaastudega maitsestatakse, on just külma ilma soojendajad. Lisaks toimuvad 1. detsembrist kuni 31. detsembrini Limogne en Quercy´s kuulsad trühvlilaadad.

Cahorsis on suurte veinimajade kõrval ka pisikesi iseseisvalt põlve otsas nikerdajaid. Lugesin ühe anglo-saksi veinikirjuta üleolevat väljendit ”4 liitri tootjad”. On sellega, kuidas on ja me kõik saame aru, et tänapäeval ei suuda pisike tootja suurega kaua konkureerida. Lisaks pole vananevad mehed meedia jaoks piisavalt coolid ja “seksikad”, et neid eksponeerida. Minu jaoks on sellised karused vanamehed, kes püüavad viimase hingetõmbeni globaliseerumise vastu võidelda, just see vana hea hääbuv Prantsusmaa. Cahorsis soovitaks sellist veinimaja nagu Cayrasses, kus pudel veini maksab alla 6 euro, nende koduleht on lihtsamast lihtne, aga see-eest on seal peremehe oma pisike veinile pühendatud ülistus, mis tõlkes kõlaks:

Vein, see on kui armuke,
kelle kleit paneb ennast märkama,
kelle parfüüm hullutab meid,
kelle puudumine paneb meid igatsema,
ja kelle kuritavitamine mõjub halvasti meie tervisele.

Allikas: http://tiguteek.wordpress.com/