Aga, no issand, kuidas on ühele perele raske jalg antud… Ärkame kell 6 selle peale et mees läheb tööle, oleme kell 4 öösel istunud üleval selle pärast et peretütrel on sõbrad külas, kellega kaarte mängitakse (nii et minu laed ja aknad värisevad).

Oleme nende all elanud kaks kuud, aga tunnen kuidas tahaks ära kolida. Kirjutasin ka väikese viisaka kirja neile, kus mainisin et väga keeruline on nende all elada, et nad võiksid natuke tähelepanu pöörata oma sammudele. Vastu sain kaks A4 täit jutt, et abikaasa on haige (ei saa aru kumb, polnud kirjas, kas mees või naine siis kirjutas kirja), haiguse tõttu undab neil hingamisaparaat hommikuti (mina pole seda kuulnudki) ning et tütar mängib aeg-ajalt sõpradega kaarte, et nad ise peavad paar korda aastas perekondlike istumisi, mis ei kesta üle südaöö, kuna haige abikaasa ei suuda nii kaua üleval olla… Ühesõnaga sain vastu kirja, milles oli umbes, et abikaasa on haige ning nad võivad trampida. Veel oli kirja lõpus märge, et kui minu kevadel sündiv laps nutab, siis ei hakka nemad meile iga kuu kirjutama.

Nüüd on kirjavahetusest möödas nädal ning trampimine on sama (kui mitte hullem). Väga hästi on aru saada et üks trampija on tütar, kuna tema käib koolis ning hüppab ja trambib ka trepikojas. Olen ka seda aru saanud, et teine trampija on mees, kuna kui tema auto on maja ees, on ka trampimist, kui aga autot ei ole, on toas vaikus…

Seega tahaksingi teada et kuhu pöörduda, mida teha, et naabritele ka kohale jõuaks et nad kõnnivad liiga raske sammuga?!